Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 18

https://www.err.ee/1608506330/raske-koroonaga-on-haiglas-302-patsienti-suri-neli-inimest

Raske koroonaga on haiglas 302 patsienti, suri neli inimest

Pühapäeva hommiku seisuga on haiglas 586 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 302 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, teatas terviseamet. Vaktsineerimata inimesed satuvad koroonaviirusega haiglase ligi viis korda sagedamini kui vaktsineeritud inimesed.

Raskeloomulise COVID-19 tõttu haiglaravil viibivatest patsientidest 202 ehk 67 protsenti on vaktsineerimata ja 100 ehk 32 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 73 uut haigusjuhtu, millest 37 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kolm olid vaktsineerimata: 84-aastane naine, 86-aastane naine, 91-aastane naine ja 93-aastane naine. Viimase seitsmeäeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,8 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 8,8 vaktsineerimata inimest päevas. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6838 testitulemust, millest 4111 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 341,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 509,3 vaktsineerimata inimest päevas. Ööpäeva jooksul manustati 696 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 88. Hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 425 095 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,9 protsenti.

https://sport.err.ee/1099137/nfl-tunnistas-vigu-lubab-mangijatel-taas-polvele-laskuda

NFL tunnistas vigu, lubab mängijatel taas põlvele laskuda

Ameerika jalgpalli profiliiga NFL-i komissar Roger Goodell ütles reedel avaldatud videopöördumises, et liiga on teinud vea, kui ei kuulanud varem sotsiaalse ebavõrdsuse vastu protesteerinud mängijaid.

"Meie, NFL, tunnistame, et eksisime, kui ei kuulanud varem oma mängijaid ning julgustame kõiki arvamust avaldama ja rahumeelselt meelt avaldama," sõnas Goodell. "Meie, NFL, usume, et mustanahaliste elud loevad." Hümni ajal ühele põlvele langemine on USA-s olnud päevakajaliseks alates 2016. aastast, kui vaikse protestiaktsiooni algatas Colin Kaepernick, kes juhtis nõnda tähelepanu USA-s valitsevale sotsiaalsele ebavõrdsusele ja politsei brutaalsele käitumisele. 2017. aasta septembris teatas USA president Donald Trump, et NFL-i klubid peaksid protestivad mängijad vallandama, pärast tema kommentaari põlvitas hümni ajal juba enam kui 200 mängijat. 2018. aasta mais võttis NFL vastu otsuse, mille kohaselt esitati meeskondadele, kelle mängijad USA hümni ajal põlvitavad, rahatrahv. "Üleriigilised protestiaktsioonid sümboliseerivad sajandeid kestnud vaikimist, ebavõrdsust ja rõhumist, mida on pidanud taluma mustanahalised mängijad, treenerid, fännid ja taustajõud," sõnas Goodell. "Võtan ühendust sõna võtnud mängijatega ja teistega, et näha, kuidas saaksime end parandada." Nädala alguses valas õli tulle Margus Hundi koduklubi New Orleans Saintsi mängujuht Drew Brees, kes ütles, et ei nõustuks kunagi kellegagi, kes näitab hümni ajal põlvitamisega USA lipu vastu üles lugupidamatust. Pärast teravat kriitikalainet vabandas Brees avalikult neljapäeval. "Minu sõnades puudus teadlikkus ja igasugune kaastunne ja empaatia," sõnas Brees. Reedel kirjutas Donald Trump sotsiaalmeedias, et Brees ei oleks pidanud oma esialgsest hoiakust taganema. "On asju, mille vastu võib protesteerida, kuid mitte meie Suure Ameerika Lipu vastu - EI MINGIT PÕLVITAMIST," kirjutas Trump. "Mõistan, et see teema ei puuduta USA lippu," vastas Brees hiljem Instagramis. "See ei ole kunagi seda puudutanud. Me ei saa inimeste eest lipu taha peituda, me ei saa seda kasutada, et juhtida tähelepanu eemale mustanahaliste kogukondi ähvardavatest probleemidest. Tegime seda 2017. aastal ja tõin selle oma kommentaaridega kahetsusväärselt tagasi. Peame lõpetama lipust rääkimise ja pöörama oma tähelepanu tõelistele probleemidele, milleks on süsteemne rassiline ebavõrdsus, majanduslik rõhumine, politseipoolne jõhkrutsemine ja vanglate ning muu õigusalase reformimine."

https://www.err.ee/1011247/uber-sai-usa-s-kahe-aasta-jooksul-ligi-6000-seksuaalrunnaku-teadet

Uber sai USA-s kahe aasta jooksul ligi 6000 seksuaalrünnaku teadet

Taksoteenust pakkuvale Uberile tehti 2017. ja 2018. aastal USA-s pea 6000 seksuaalse rünnaku teadet, millest rohkem kui 450 olid vägistamisest, teatas firma neljapäeval avaldatud turvaraportis.

Lisaks teatas firma 19 surmaga lõppenud rünnakust kahe aasta jooksul. Uber polnud neid andmeid varem avaldanud, kuid teda ja tema rivaali Lyfti survestatakse tegelema nende teenuste osutamise käigus toimunud väärkohtlemistega aina rohkem. Firma sai 464 teadet nõusolekuta seksuaalsest penetratsioonist ja 587 teadet selle katsest. Muud rünnakud langesid kategooriatesse nagu nõusolekuta suudlemine või käperdamine. Teadete arv kasvas 2017.–2018. aastal viiest kategooriast kolmes, kaasa arvatud nõusolekuta seksuaalses penetratsioonis ja seksuaalse kehaosa nõusolekuta puudutamises. Samas tervitas firma juhtumite määra langust, mis tugines 2018. aastal toimunud reiside arvu suurenemisel. "2017. aastast 2018. aastani vähenes juhtumite määra keskmine 16 protsenti üle viie kõige tõsisema seksuaalse rünnaku kategooria. Lisaks vähenes määr igas viies kategoorias eraldivõetuna," öeldi aruandes. Uber teatas ka kümnest surmaga lõppenud füüsilisest rünnakust 2017. aastal ja üheksast 2018. aastal. "2017. ja 2018. aastal oli Uberiga seotud 19 surmaga lõppenud füüsilist rünnakut kokku 18 vahejuhtumis," ütles firma. Tapetutest kaheksa olid reisijad, seitse juhid ja neli kolmandad osapooled, kaasa arvatud kõrvalseisjad.

https://www.err.ee/1608384425/kindral-mark-milley-vordles-hiina-huperheliraketi-katset-sputniku-stardiga

Kindral Mark Milley võrdles Hiina hüperheliraketi katset Sputniku stardiga

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley kinnitas, et Hiina katsetas hiljuti hüperhelirelva. Milley võrdles Hiina hüperheliraketi katset Sputniku stardiga.

"See, mida me nägime, oli hüperhelikiirusega relvasüsteemi testimise oluline sündmus. See on väga muret tekitav," ütles Milley. "Ma ei tea, kas hiinlaste raketikatsetust saab võrrelda Sputniku stardiga. Ma arvan, et see on sellele väga lähedal. Tegemist on väga olulise tehnoloogilise sündmusega ja me pöörame sellele väga suurt tähelepanu," lisas Milley. NSVL saatis maailma esimese tehiskaaslase orbiidile 1957. aastal. Siis algas ka USA ja NSVL-i vaheline kosmosevõidujooks. Milley oli esimene kõrge USA tippjuht, kes kinnitas Hiina tuumavõimekusega hüperhelirelva katsetust. Ajaleht Financial Times teatas oktoobris, et Hiina katsetas augustis edukalt hüperhelikiirusel lendava raketi ründevõimalust, mis tegi ka tiiru ümber maakera. Rakett lendab helikiirusest enam kui viis korda kiiremini, mis suudab ka väga hästi õhus manööverdada. See oli esimene kord, kui hüperhelikiirusega relv tegi Maa ümber täieliku tiiru, vahendas Financial Times. "Hiina värske relvasüsteem näitas üles kõrgelt arenenud tehnoloogilist võimekust. See šokeeris Pentagoni, USA teadlased ei mõista, kuidas selline edu saavutati," ütlesid USA allikad ajalehele Financial Times. Ajalehe teatel viis Hiina 13. augustil läbi ka teise salajase hüperhelirelva katsetuse. USA sõjaväejuhid hoiatasid hiljuti, et Hiina arendab üha rohkem oma tuumavõimekust. "Hiina laiendab märkimisväärselt oma tuumajõude," ütles aprillis kongressile admiral Charles Richard. Eelmisel aastal väitis kompartei ajalehe Global Times peatoimetaja Hu Xijin, et riik peaks oma varusid laiendama kuni 1000 tuumalõhkepeani. Vabariiklasest kongressisaadiku Mike Gallagheri sõnul oli hiljutine Hiina raketikatsetus USA jaoks tõsine hoiatus. "Joe Bideni administratsioon väidab, et nad tahavad vähendada tuumajõudude rolli meie kaitsevõimes. Hiina kommunistlik partei käitub aga totaalselt vastupidiselt, mida meie teeme," ütles Gallagher. "Loodan, et kindral Milley teeb presidendile selgeks, et peame hakkama tegutsema," lisas Gallagher. Lisaks Hiinale, USA-le ja Venemaale arendab vähemalt viis riiki välja hüperhelikiiruse tehnoloogiat.

https://novaator.err.ee/617291/sonal-sabast-kinni-ossinovski-eesti-meeste-juhtum-keeleteadlase-pilguga

Sõnal sabast kinni: Ossinovski eesti meeste juhtum keeleteadlase pilguga

Kui poliitik tuleb välja väitega, milles inimese oskustest ja omadustest sõltumata käiakse välja stereotüübid, millel on elusid mõjutav mõju, on küsimus, kes peaks vastutama? Keeleteadlane Martin Aher vaatas Jevgeni Ossinovski väidet "Eesti meestega on üldse üks suur probleem" ning analüüsis seda keeleteadlase pilguga.

Viimastel päevadel on ohtralt kirjutatud sotsiaaldemokraatide esimehe Jevgeni Ossinovski väitest " Eesti meestega on üldse üks suur probleem". Seda väidet saab tõlgendada soopõhise sildistamisena, mis halvustab üht ühiskonna gruppi. Paljud valisid selle tõlgenduse Ossinovski kritiseerimiseks või mõtte tagantkiitmiseks. Gruppi halvustavad väited on tõepoolest erakordselt ohtlikud, sest võivad luua diskrimineerimiseni viivaid stereotüüpe. Klassikalised näited on "naised ei oska matemaatikat", "mustanahalised on vägivaldsed", "juudid on ahned". Indiviidi oskustest ja omadustest sõltumata mõjutavad taolised stereotüübid inimeste elusid. Näiteks vähendavad need võimet leida tööd. Seega peaks süüdistust võtma tõsiselt, kuid süüdistatav ei ole otsekohe süüdi. Vaatame öeldut keeleteadlase pilgu läbi. Esiteks tuleb nentida, et artikli pealkiri ning Ossinovski tsitaat ei ühti. Artikli pealkirjaks oli "Eesti mees on suur probleem", kuid Ossinovski ütles: "Eesti meestega on üldse üks suur probleem". Need kaks lauset ei ole omavahel äravahetatavad, seega nende tähendus ei saa olla täpselt sama. Seda saab illustreerida analoogse lausega uue töötaja palkamisel. "Aaduga on üldse üks suur probleem" Võrdle: "Aadu on suur probleem" ja "Aaduga on üldse üks suur probleem". Esimene kahest lausest ei ole kasutatav, kui kandidaat Aadul ei ole puudusi, vaid probleem on väline. Kujutage ette tööandjat, kes peab palkama võrdselt naisi ja mehi. Kui ettevõttes töötab vaadeldaval hetkel viis meest ja neli naist, siis on Aadu palkamine problemaatiline Aadust sõltumatutel asjaoludel. Teiselt poolt, Ossinovski selgitas oma mõtet näidetega. Lühendatult, Eesti mehed ei loe raamatuid ja neil on ängid, mis viivad alkoholi kuritarvitamiseni. Need näited ei viita meestest selgelt eraldiseisvatele probleemidele, vaid pigem toetavad artikli autori tõlgendust, mis väljendub pealkirja sõnastuses. Samuti on paljude meelest poliitikutel täiendav moraalne kohustus olla ettevaatlik oma sõnakasutusega, sest nende autoriteet juhib mitmes mõttes avalikku arutelu. "sõnad omandavad tähenduse ainult kontekstis" Ennast oma Facebooki seinal kaitstes ründas Ossinovski ajakirjanikku: "Sõnad omandavad tähenduse ainult kontekstis. Nende kontekstist välja rebimine on vägivald nii mõtte kui ka selle edastaja suhtes. Ja see ei ole ajakirjandus." Seda täpsustust saaks mitmeti kommenteerida, kuid keeleteadlasena pakkus mulle kõige rohkem huvi väide "sõnad omandavad tähenduse ainult kontekstis." See on nimelt ühe tähendusteooria voolu mantra. Ma pole kindel, kui oluline see on Ossinovskile, sest originaalartikkel tõi välja tsitaadi koos külgnevate lausetega ning selgitas konteksti laiemalt. Kuna ma ise kohal ei olnud, tundub usutav, et see oli ajakirjaniku heauskne katse ütluse konteksti edasi anda. Sõnade tähenduse allutamine kontekstile on aga sügavalt problemaatiline ning selle käsitluse kitsaskohtade selgitamine võib mitmetimõistetavuste lahtiharutamist hõlbustada. Paljud probleemid nõuavad liigset keeleteaduse ajaloo tundmist, kuid üks aspekt on lihtsasti jälgitav. Kui tähendus sõltub järeldustest, mida suudame konteksti abil tuletada, siis ei saa lausel iseenesest olla tähendust. Nimelt sõltuvad kontekstipõhised järeldused järeldaja teadmistest. Kuivõrd inimeste teadmised erinevad, siis peavad erinema ka nende järeldused. Seega, kui sõnade tähendus sõltub kontekstist, siis ei ole sõnadel ühtset tähendust. Kuid keele rääkijatena mõistame üksteist enamasti probleemideta, kasutame sõnu samamoodi, näeme keeles sünonüüme ja teeme muid asju, mis viitavad sõnade ja neist koosnevate lausete tavapärasele tähendusele. "rong väljub 8.12" Tähendusteooria vaidlused pole veel suubunud, kuid isiklikult eelistan dünaamilist lähenemist, mille järgi lause tähenduseks on selle potentsiaal muuta konteksti. Kõige lihtsamalt muudab öeldu konteksti selles osas, et pärast ütlemist on midagi öeldud. Enamasti on sõnadel ka spetsiifiline mõju. Näiteks, kui kontekstiks on küsimus, kuidas jõuda õigeks ajaks tööle, siis lause "rong väljub 8.12" muudaks konteksti oma informatsiooni lisamisega ning kehtinud küsimus oleks pärast ütlust vastatud ehk poleks enam aktuaalne. Taoliste teooriate üheks keskseks printsiibiks on kohustus reageerida öeldule. Informatsioon uuendab konteksti ainult juhul kui vestlejad sellega nõustuvad. Näiteks, kui keegi teine oleks öelnud "8.12 väljuv rong jäeti streigi tõttu ära", siis konteksti ei uuendata eelnenud informatsiooniga "rong väljub 8.12" ja küsimus jääks õhku. Sellest printsiibist järeldub, kuidas Ossinovski saaks oma probleemi lahendada. Ta peaks eitavalt reageerima tõlgendusele, mis talle ei meeldi. Ja siinkohal peaks teda tunnustama. Järgmisel päeval avaldatud " Stuudiointervjuu lõpus tõdes Ossinovski veelkord, et Eesti mees ei ole mingiski mõttes probleem ning loodab, et keegi end selle pealkirja tõttu halvasti ei tundnud." Kuna Ossinovski eitas artikli pealkirjas väljendatud tõlgendust, siis ei ole mõistlik talle selle sisu enam omistada. Dr Martin Aher on keeleteadlane, kes uurib formaalsemantika valdkonnas sidesõnade ja modaalide käitumist õigustekstides. Hetkel juhib ta advokaate ja kohtunikke keeleteaduslike ekspertarvamustega nõustavat firmat Mind the Meaning OÜ. *"Eesti mehed lajatavad vastu: Ossinovski ise on paras probleem!", Heidi Ruul *" Kliiniline psühholoog tunneb kaasa: mees olla on raske", Anna-Kaisa Oidermaa *" Tõnis Niinemets: Eesti mehe kaitseks", Tõnis Niinemets

https://kultuur.err.ee/633339/renate-keerdi-uue-lavastuse-pealkiri-selgub-vahetult-enne-esietendust

Renate Keerdi uue lavastuse pealkiri selgub vahetult enne esietendust

21. oktoobril esietendub Tartu Uues Teatris 10. hooaja esimene uuslavastus. Selleks on Renate Keerdi autorilavastus, laval on Kompanii Nii trupp.

Lavastajale ja koreograafile Renate Keerdile on iseloomulik, et ta ei anna publikule enne saali tulekut algava kohta palju vihjeid. Nõnda ka seekord. Ka lavastuse pealkiri selgub vahetult enne esietendust. Käesolev on neljas Renate Keerdi lavastus Tartu Uues Teatris. Kindel on see, et lavastus ei räägi traktorite hingeelust, vaid ikka meist endist – inimloomadest. Seda kõike Keerdi käekirjale omases võtmes – pakkudes publikule äratundmishetki, kõditades tajuspektrit ning vallatledes iroonia, huumori ja eluabsurdiga. Laval on Kompanii Nii trupp: Liisa Tetsmann, Gerda-Anette Allikas, Taavi Rei ja Riho Vahtras. Detsembis näeb Uues Teatris taas ka Renate Keerdi 2013. aastal esietendunud füüsilise teatri lavastust “PURE MIND”, mis osales juunis 2017 mainekal Tšehhovi nimelisel teatrifestivalil Moskvas.

https://www.err.ee/1608298827/parnumaal-voib-metsatulekahju-suits-jouda-elumajadeni

Pärnumaal võib metsatulekahju suits jõuda elumajadeni

Päästeamet hoiatab, et Pärnumaal Saarde vallas Metsaääre külas võib metsapõlengu suits elumajadeni ulatuda.

Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 17.16. Sündmuskohal selgus, et Saarde vallas Metsaääre külas on taassüttinud metsaalune pinnas ja mets samas piirkonnas, kus tulekahju puhkes ka päev varem. Tulekahju on raskesti ligipääsetavas kohas. Hinnanguliselt on tulekahju hetkel levinud kolme hektari suurusele alale. Metsatulekahjust tekkiv suits võib levida ka ümbruskonnas olevate majadeni. Suits ja tuli küll elanikke ei ohusta, kuid ebamugavuste vältimiseks tasub suitsulõhna tundes või suure suitsu korral uksed-aknad sulgeda. Kustutustöid teostavad sündmuskohal päästjad Pärnu, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste ja Abja-Paluoja komandodest, kohal on operatiivkorrapidajad Pärnust ja Viljandist.

https://www.err.ee/1608358806/uued-vaktsineeritavad-peaksid-tulema-riskigruppidest-ja-ida-virumaalt

Uued vaktsineeritavad peaksid tulema riskigruppidest ja Ida-Virumaalt

Koroonaviiruse vastase vaktsineeritusega hõlmatust peaks eelkõige tõstma riskigruppide ja Ida-Virumaa elanike vaktsineerimisega, leiab sotsiaalministeerium. Lisaks ei ole end vaktsineerinud ca 75 000 Covid-19 läbipõdenud inimest.

Septembris lisandus vähemalt üks kord vaktsineeritud inimesi 31 511, sh alla 18-aastaseid 3060 ja üle 60-aastaseid 5873. Vaktsineerimine lõpetati 76 020 inimesel, sh alla 18-aastaste hulgas 13 631 inimesel ja üle 60-aastastest 10 267 inimesel. Esmaspäeva hommikuse seisuga on üle 60-aastaste hulgas vaktsineerimisega hõlmatus 72,8 protsenti, kõigi täisealiste seas 67,2 protsenti ja kõigi üle 12-aastaste seas 65,9. "Kuigi uusi vaktsineerituid lisandub vähem kui varem, kasvab siiski vaktsineerimisega hõlmatus tasapisi kõigis vanuserühmades. Lisaks kogu riigi ja erinevate vanuserühmade hõlmatusele tuleks aga vaadata ka hõlmatust piirkonniti," ütles Lehtla. Lehtla lisas veel, et terviseameti koroonaviiruse andmestikus on näha, et mõnes piirkonnas on hõlmatus Eesti keskmisest oluliselt madalam, eelkõige näiteks Ida-Virumaal (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve), Maardus, aga ka Võru- ja Valgamaal. "Seal on ka kõige suurem potentsiaal vaktsineerimisega hõlmatuse kasvuks," märkis ta. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et väga oluline on keskenduda eakate ja riskigruppide kaitsele, et nendes sihtrühmades hõlmatust tõsta, et ennetada haiglaravi koormuse kasvu. Kiik rõhutas ka ravikindlustuseta inimeste vaktsineeritusega hõlmatuse tõstmise vajadust. "Seal on seda võimalust kasutanud alla kolmandiku kõigist, kes seda saaksid teha," sõnas Kiik. "Ka neile on vaktsineerimine Eesti riigis tasuta," lisas ta. Samuti ei ole Kiige sõnul vaktsineerimise võimalust kasutanud läbipõdenud inimesed. "Neid inimesi on suurusjärgus 150 000 ning nendest on vaktsineeritud umbes pooled. Seal on selgelt kasvuruumi," sõnas Kiik. ERR küsis Kiigelt, et kuidas on nii, et näiteks Portugalis on ühiskonnas vaktsineeritud 85 protsenti elanikest, aga Eesti seda ei suuda. "Eks erinevad riigid ja tavad on erinevad. Kui me vaatame Euroopa Liidu võrdlusi muude vaktsineerimist näiteks gripi puhul, siis Eesti on seal olnud alati viimaste hulgas. Covid-19 vaktsineerimisega on läinud paremini, aga loomulikult sooviks ka meie olla Põhjamaade tasemel ja sinna jõuda. Kindlasti oma rolli on mänginud ka erinevate piirangute langus. On olnud riike Euroopas, sealhulgas Portugal, kus on olnud ka väga ranged meetmed ja on olnud väga suured tervisekahjud. Mitmel pool on suremuse näitaja olnud Eestist üle kahe korra kõrgem, mis tähendab, et inimeste ohutaju ja riskitunnetus on olnud sellevõrra kõrgem," oli Kiige vastus.

https://sport.err.ee/973962/ameerikas-pustitati-uus-hammastavalt-kova-maailmarekord-12-tunni-jooksus

Ameerikas püstitati uus hämmastavalt kõva maailmarekord 12 tunni jooksus

Ameerika ultrajooksja Zach Bitter püstitas Wisconsinis toimuval Six Days in the Dome jooksuvõistlusel uue 12 tunni jooksu maailmarekordi. Bitter läbis 12 tunni jooksul 168,7928 kilomeetrit. Senine rekord, mis kuulus samuti Bitterile, oli koguni 5,04 kilomeetri võrra nõrgem.

Teisisõnu, Zach Bitter läbis 12 tunni jooksul täpselt neli täispikka maratoni ning iga 42,195 km pikkuse maratoni kolmest tunnist kiiremini. Keskmine jooksukiirus uue rekordi püstitamisel oli 4.15 min/km, kirjutab Marathon100.com. Sama võistluse raames püstitas Bitter veel teisegi maailmarekordi, see sündis 100 miili distantsil. "Ma proovisin hallis esimest korda 100 miili distantsi 2013. aastal eesmärgiga püstitada uus USA rekord. Tollane tulemus 11:47.04 andis mulle piisavalt enesekindlust ja tekitas uudishimu, et näha kui kiiresti ma suudaks 100 miili joosta," kommenteeris Bitter oma rekordit sotsiaalmeedias. "Peaaegu kuus aastat ja mitmeid õppetunde (ebaõnnestumisi) hiljem leidsin ma selle, mida olin otsinud. Ma läksin koju Wisconsinisse, kus ma olin üles kasvanud, läbinud oma esimese jooksuvõistlute ning jooksnud oma esimese ultra, et osaleda olümpiamängude ettevalmistuskeskuses Petit Center'is toimuval Six Days in the Dome võistlusel." "11 tundi 19 minutit ja 13 sekundit hiljem ületasin 100 miili distantsi lõpujoone ja tõin maailmarekordi tagasi USA-sse. Ma jätkasin veel 4,88 miili jagu, et püstitada uus 12 tunni maailmarekord. Ma olen kindel, et ka need rekordid ületatakse. Ma olen väga õnnelik püstitades rekordi, mis on vaheetapiks teel, mis näitab, kui kiiresti on inimene võimeline läbima 100 miili. Olge kannatlikud, olge keskendunud ja kõige tähtsamana – ärge kunagi kahelge, milleks te olete võimelised, kui te midagi olete otsustanud ette võtta." Teistkordselt korraldatav Six Days in the Dome toimub Wisconsinis 443,45 meetrise staadioniovaaliga sisehallis, mis on ideaalne erinevate ultradistantside rekordite püstitamiseks. Võistlus, mille pikimaks distantsiks on kuue päeva jooks, lõpeb 31. augustil.

https://www.err.ee/638809/helve-sargava-volikogus-pole-minu-soov-karatseda-ja-halvustada

Helve Särgava: volikogus pole minu soov käratseda ja halvustada

Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) Tallinna linnavolikogu esimehe kandidaat Helve Särgava lubas, et ei hakka igal võimalusel üksinda linnavalitsuse moodustada otsustanud Keskerakonda ründama.

"Minu sooviks pole ainult käratseda ja halvustada. Kritiseeri ikka siis, kui oled ise ka midagi ära teinud," ütles endine kohtunik Särgava. Ta ütles, et tema sooviks oleks olnud, kui Keskerakond oleks SDE koalitsiooni kaasanud, kuna siis saanuks ta isiklikult rohkemat teha kui opositsioonis olles. Ta lisas, et see on tema isiklik seisukoht mitte erakonna oma. Särgava sõnul oli tema sügavaks veendumuseks enne valimisi, et Tallinna inimesed ei taha enam näha linnavõimu sahkerdamist ja soovivad näha läbipaistvat asjaajamist. "Ja, et ei loodaks ametikohti, kus piisab ainult kaunis olemisest ning selle eest saab ka raha." Ta ütles, et mõnel juhul tuleb olla kompromissitu, kuid tuleb teha ka kompromisse, ka ei tohiks olla üleolev. "Tulin valimistele kindla eesmärgiga midagi ära teha ja minu loomuses pole suhtumine, et tahtsin midagi ära teha, aga ei see ei õnnestunud," sõnas Särgava ja ütles, et linnavolikogu liikme ametist ta vaatamata SDE opositsiooni jäämisele ei loobu. "Valijad annavad oma hääle sooviga, et valitud midagi teeks. Mina oma kohast ei loobu ega peta oma valijaid," ütles Särgava.

https://www.err.ee/641496/politseikoer-aitas-kadunud-tudruku-ules-leida

Politseikoer aitas kadunud tüdruku üles leida

Ida-Virumaal kaasati teisipäeval kodust lahkunud tüdruku otsimisse politsei teenistuskoer Nacho, kes päästjad kiiresti otsitavani juhatas.

Teisipäeva õhtul kella 21.30 paiku sai politsei äreva teate, et Ida-Virumaal on kodunt lahkunud neiu, kelle elu võib tema tervisliku seisundi tõttu ohus olla, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja. Politsei asus kohe tüdrukut ümbruskonnast otsima. Otsingutesse kaasati Ida prefektuuri vanemkoerajuht Raul Bamberg ja teenistuskoer Nacho. „Ehkki selles piirkonnas oli palju erinevaid jälgi, mis koera segadusse võivad ajada, võttis Nacho sellegipoolest õige jälje üles ja umbes 15 minutit hiljem leidsime metsatukast ka alajahtunud nooruki,“ kirjeldas Bamberg. Rakvere politseijaoskonna teenistuskoer Nacho on belgia lambakoer, kes liitus politsei ridadega 2012. aasta kevadel. Nacho on patrullkoer ning oskab ka otsida narkootilisi aineid.

https://novaator.err.ee/611612/laane-teismelisi-toukab-kuritegevusele-kultuuriruum-mitte-ajukeemia

Lääne teismelisi tõukab kuritegevusele kultuuriruum, mitte ajukeemia

Teismeliste kalduvus kuritegevusele polegi nii tugevalt seotud puberteediealise aju eripäraga, selgub värskest uuringust. See lükkab ümber varasema teadmise ning paneb põhjusi otsima kultuurikeskkonnast.

Nimelt on statistika meid pikka aega veennud, et kuritegevusele kalduvus tõuseb teismeeas ning langeb täiskasvanuks saades ja selle põhjus peab seega olema bioloogiline, mitte sõltuv riigist või kultuurist. Vastne uuring, mille tulemused avaldas ajakiri Criminology, toob aga välja, et Taiwanis ei ole seost teismeea ja kuritegevusele kalduvuse vahel. Pigem on näha kuritegevuse suurenemist hilistes 20ndates ja 30ndate eluaastate alguses. Seega võib ainuüksi selle erinevuse pinnalt öelda, et kuritegevusele kalduvus ei ole seotud ealiste muutustega ajus ehk kuritegevusele kalduvuses ei saa süüdistada bioloogiat ja ajukeemiat nagu seda on väitnud varasemad uuringud. Individualismi rõhutamine soodustab Uuringu üks autoritest Darrell Steffensmeier on Penn State’i ülikooli sotsioloogia ja kriminoloogia professor. Ta toob välja, et USAs ja paljudes lääneriikides, mis on kultuuriliselt individualistlikumad, kasvab kuritegevus hilises teismeeas olevate noorukite hulgas ning langeb siis järsult täiskasvanuikka jõudes ehk seaduse ees vastutavaks saades. Taiwani kultuur on aga kollektivistlikum ning erinevad põlvkonnad käivad üksteisega rohkem läbi. Steffensmeieri hinnangul on just see põhjus, miks kuritegevuse kasv ja teismeiga ei ole Taiwanil omavahel seotud. Ja just see tõdemus paneb teadlasi kahtlema võimaluses, et kuritegevusele kalduvuse taga on bioloogia ja neurobioloogia. “Ütlusest, et teismeliste ajud on programmeeritud kuritegevusele, on saanud mantra,” nendib Steffensmeier ja nendib, et tegelikult see nii pole. Kultuuri mõjutab rohkem kui ajukeemia Lääneriikides lähtuvad mitmesugused regulatsioonid ja ennetustegevused lähtuvad just sellest mantrast. See mantra väljendub näiteks asjaolus, et teismeliste karistused on kergemad, kuna “teismelised kalduvadki rohkem keelatud tegevustele” või “nad ju ei tea, mida nad teevad”. See pole siiski nii. Uuringu kaasautor Yunmei Lu nendib, et neurobioloogial võib olla oma roll, kuid kultuuriline mõju on ikkagi suurem. Selle juures analüüsib ta Taiwani kultuurilist konteksti. Lu toob välja, et Taiwani vanemad on palju hoolikamad oma lapse tegemistel silma peal hoidma. Teine oluline erinevus lane kultuuriruumist on individualistlikkuse mitterõhutamine ning asjaolu, et lapsi kaasatakse täiskasvanute tegevustesse, mitte ei vastandata laste ja täiskasvanute tegevusi. Üleastumisi ja reeglite rikkumist teadvustavad teismelised kui ohtu, mis nende tuleviku ja karjääri ära rikuvad. Samuti hoiavad kuritegelikest tegevustest ja ka nendega kokkupuutumisest lapsi eemal kooli ja lapsevanemate pidev järelvalve. Hua Zhong, uuringu kolmas autor, toob välja veel ühe aspekti: lapsi lõimitakse varakult täiskasvanute tegevustesse ja igapäevaellu ning eksimuste kuritegelike eksimuste korral on alaealistel suurem vastutus oma tegude ees kui lääneriikides.

https://www.err.ee/562702/juncker-el-i-sisene-vaba-liikumine-ei-muutu

Juncker: EL-i sisene vaba liikumine ei muutu

Euroopa Liidu sisene vaba liikumine jääb EL-i alustalaks, sõnas Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker reedel.

"Ma ei muuda seda, kuna see on EL-i põhivabadus," sõnas Juncker Slovakkias, mis sai reedel Euroopa Liidu eesistujaks. Juncker kutsus Briti võime "selgitama oma soove" pärast 23. juunil korraldatud referendumit, kus hääletati EL-ist lahkumise poolt. "Ma tahan olla võimalikult täpne: mitte mingeid läbirääkimisi enne vastavat teadaannet," ütles Juncker, viidates Londoni kohustusele teha ametlik avaldus lahkumiskõneluste alustamiseks. Samas sõnas Briti peaminister David Cameron teisipäeval, et reegleid vaba liikumise kohta peab muutma. Cameron ütles Brüsselis, et "reformid vaba liikumise vallas" tuleb üle vaadata, ütles diplomaatiline allikas. Slovakkias korraldatakse mitteametlik EL-i tippkohtumine 16. septembril. Suurbritannia kohtumisel ei osale. Slovakkia tahab tippkohtumisel arutada ka EL-i põgenikepoliitikat, mille raames lubatakse ühenduse liikmesriikidesse tuhandeid pagulasi. Enne märtsikuiseid parlamendivalimisi lubas Slovakkia peaminister, et "ei luba Slovakkiasse ühtegi moslemit".

https://kultuur.err.ee/1608270936/tallinna-muusika-ja-balletikool-otsib-juhtmeeskonda

Tallinna muusika- ja balletikool otsib juhtmeeskonda

2022. aastal alustav Tallinna muusika- ja balletikool MUBA otsib juhtmeeskonda. Kooli direktoriks valiti aprillis Timo Steiner, hetkel on kool otsimas lisaks nii õppejuhte kui loovjuhte.

Õppejuhte otsitakse neljas kategoorias: • klassikalise muusika õppejuht • rütmimuusika õppejuht • balleti ja kaasaegse tantsu õppejuht • üldhariduse õppejuht Loovjuhte samuti neljas kategoorias: • klassikalise muusika loovjuht • rütmimuusika loovjuht • balleti ja kaasaegse tantsu loovjuht • üldise hariduse-harituse-tarkuse loovjuht Lisaks saab tööd õppekorralduse spetsialist (ruumide logistik). Õppejuhtidel on vajalik kindel kvalifikatsioon: magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö kogemus ning pedagoogiline ja juhtimiskompetentsus. Tööd on täiskoha eest ja tähtajatu lepinguga. Loovjuhtide töö kestab tähtajaliselt kolm aastat, töökoormus kokkuleppel, vähemalt veerand kohta. Õppekorraldusspetsialisti töö on samuti täiskoha ja tähtajatu lepinguga. Avalduste esitamise tähtaeg on 16. august. Tööle asumise aeg on kõigil septembrist 2021.

https://sport.err.ee/1608107998/tartu-ulikooli-korvpallimeeskond-lopetas-neljamangulise-kaotusseeria

Tartu Ülikooli korvpallimeeskond lõpetas neljamängulise kaotusseeria

Eesti-Läti korvpalliliigas alistas Tartu Ülikool Maks & Moorits meeskond koduväljakul Rakvere Tarva tulemusega 94:78.

Tartu Ülikool asus kohtumist avaveerandi järel 25:19 juhtima ning hoidis eduseisu terve järgmise neljandiku enne, kui kaks sekundit enne poolajapausi tabas kaugviske Egert Haller, mis viigistas seisu 48:48-le. Kolmandal veerandil asus mängu dikteerima Rakvere Tarvas, kes kasvatas edu maksimaalselt viiele silmale, kuid otsustavale neljandikule mindi siiski vastu ühepunktilisest eduseisust 69:68. Viimasel veerandil lasi Tartu Ülikool vastastel visata korvi vaid üheksa punkti enda 26 vastu ning nii võeti kodusaalis 16-punktiline võit, 94:78. Võitjate parim oli 22 punktiga Charles Barton, kes andis lisaks veel 12 korvisöötu. Hendrik Eelmäe toetas meeskonda 15, Jordan Capps 14, Emmanuel Wembi ja Sverre Aav 13 ning Oliver Suurorg 12 punktiga. Rakvere Tarva resultatiivseim oli üleplatsimehena 25 punkti skoorinud Kristaps Gluditis. Ühtlasi lõpetas Tartu Ülikool oma nelja mängu pikkuseks veninud kaotusseeria. Järgmises liigamängus kohtutakse 25. veebruaril võõral väljakul BC Kalev/Cramoga, kellele 4. veebruaril kaotati kodus 60:78. Rakvere Tarval sai aga läbi kahemänguline võiduseeria. Järgmisena kohtutakse 27. veebruaril Rapla korvpallimeeskonnaga.

https://www.err.ee/639179/muuseum-avastas-ulatusliku-ehituspraagi

Muuseum avastas ulatusliku ehituspraagi

Aastatel 2013–2015 renoveeriti EASi ja Kohtla-Nõmme valla raha eest põhjalikult Eesti Kaevandusmuuseumi, kuid nüüdseks on muuseumi tehniline juht Alo Abel tuvastanud, et vähemalt 183 000 euro väärtuses maksti selle aja sees arveid, milles kirjeldatud töid pole üldse tehtud.

"Siin peaks olema piirded, aga ei ole. Siin uksed, aga neid pole," osutas Abel Postimehega vesteldes paetorni välisseinale. Nimistusse kuuluvad Abeli sõnul veel näiteks hoone automaatika ja treppide plaatkatted, mille eest on makstud, kuid mida pole. Ta lisas, et esialgne summa ei ole lõplik ja võib ulatuda pea poole miljoni euroni. Juhtumit uurib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.

https://www.err.ee/1608767233/wsj-serbia-on-soja-tottu-saanud-enim-vene-kapitali-ja-oskustoojoudu

WSJ: Serbia on sõja tõttu saanud enim Vene kapitali ja oskustööjõudu

Mitmed Vene ettevõtted ja oskustöölised on pagenud Venemaalt Serbiasse. Hinnanguliselt on Serbiasse saabunud 50 000 kuni 100 000 Vene kodanikku.

Ühe hinnangu kohaselt on Venemaalt alates 23. veebruarist lahkunud miljon Vene kodanikku, kes tihti on võtnud ühes endaga oma äritegevuse. Väljavool riigist kiirenes peale mobilisatsiooni väljakuulutamist Venemaal. Kuigi alguses põgenesid paljud inimesed Venemaalt Türki, Dubaisse ning Gruusiasse, siis on neist omakorda mitmed suundunud edasi Serbiasse. Serbia on võtnud eesmärgiks liituda Euroopa Liiduga ning riigis asuvad ettevõtted võivad Euroopa Liidus kaubelda tariifivabalt, vahendas The Wall Street Journal. Kuna Euroopa Liit on katkestamas oma majandussidemeid Venemaaga, siis on just Serbia muutunud Vene emigrantide sihtkohaks. Eriti suures koguses on Serbiasse läinud Vene IT-sektori töötajaid. Samuti on paljud inimesed suundunud Serbiasse, et põgeneda Vene režiimi eest. Serbia valitsuse andmete kohaselt on riiki saabunud kümned tuhanded Vene insenerid, programmeerijad, ettevõtjad, kunstnikud ja teadlased. Samuti on riigis oma harukontori avanud ligi 700 Vene päritolu ettevõtet ning 1500 Vene kodanikku on alates veebruarist avanud riigis täiesti uue äri. Venemaa on olnud ajalooliselt Serbia liitlane ning kahel riigil on lähedased suhted. Kuigi Serbia valitsus mõistis hukka Venemaa invasiooni Ukrainasse, siis ei ole riik kehtestanud sanktsioone Venemaa suhtes nõnda nagu Euroopa Liit, Ühendkuningriik, USA ja teised riigid on teinud. Serbia ja Venemaa vahel on praegu veel võimalik viisavabalt reisida. Serbia siseministeerium ei vastanud The Wall Street Journali päringule, milles paluti täpsustada kui palju Vene kodanikke on riiki alates veebruarist saabunud. Hinnanguliselt on Serbiasse saabunud Vene kodanikke 50 000 kuni 100 000. Vene opositsioonilise väljaande Meduza teatel on Kasahstani, Gruusiasse ja Soome suundunud 98 000, 53 000 ja 43 000 Vene kodanikku. Freedom House demokraatiaindeksi järgi on Serbia osaliselt vaba ühiskond. Sama indeksi kohaselt on Venemaa selgelt mittevaba ühiskond. Serbia asub Balkani poolsaarel Lõuna-Euroopas ning riigis elab CIA Factbooki hinnangul ligikaudu seitse miljonit inimest.

https://www.err.ee/867611/imf-langetas-maailma-majanduskasvu-prognoosi

IMF langetas maailma majanduskasvu prognoosi

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) langetas maailma majanduskasvu prognoosi tuues muu hulgas välja kõrge võlataseme ning Hiina ja USA pingestunud suhted.

IMF-i uue prognoosi kohaselt kasvab majandus sel ja järgmisel aastal 3,7 protsenti ehk mõlema aasta väljavaade langes 0,2 protsenti. Euroala majandus kasvab sel aastal kahe protsendi ja järgmisel aastal 1,9 protsendi võrra. Ühendriikide majanduskasvuks prognoosib IMF sel aastal 2,9 ja järgmisel aastal 2,5 protsenti. Hiina majandus kasvab fondi hinnangul sel aastal 6,6 ja järgmisel aastal 6,2 protsenti. IMF langetas Eesti majanduskasvu prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra IMF langetas Eesti tänavust majanduskasvu väljavaadet 0,2 protsendipunkti võrra 3,7 protsendile. IMF-i sügisprognoosi kohaselt kasvab Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu 3,7 protsenti, suveprognoosis oli see 0,2 protsendipunkti võrra kõrgem. Eesti järgmise aasta majanduskasvuprognoosi jättis IMF 3,2 protsendi tasemele. IMF prognoosib seniarvatust madalamat majanduskasvu seejuures kogu maailmas, tingituna kasvavatest kaubanduspingetest ja teatud riikide võlakoormuse ohtlikult kõrgele tõusmisest. Kogu maailma majanduskasvuprognoosi vähendas IMF nii tänavuseks kui järgmiseks aastaks 0,2 protsnedipunkti võrra 3,7 protsendile tänavu ja 3,2 protsendile järgmiseks aastaks. Seejuures kasvab Eesti majandus IMF-i prognoosi kohaselt täpselt samas tempos maailma keskmisega. Läti kasvuprognoos tänavuseks aastaks vähenes 0,3 protsendipunkti võrra samuti 3,7 protsendile ja järgmiseks aastaks 0,2 protsendipunkti võrra 3,3 protsendile. Leedu majanduskasvu prognoosi aga tõsteti tänavuseks 0,2 protsendipunkti võrra 3,5 protsendini, kuid langetati järgmiseks aastaks 0,1 protsendipunkti võrra 2,9 protsendile. Euroala majandus kasvab tänavu IMF-i hinnangul 2 protsenti ja järgmisel aastal 1,9 protsenti. Eestis ulatub inflatsioon tänavu IMF-i hinnangul 3 protsendini ja aeglustub järgmisel aastal 2,5 protsendile. Lätis vastavalt tänavu 2,7 protsenti ja 2019. aastal 2,4 protsenti ning Leedus 2,5 protsenti ja 2,2 protsenti. Tööpuudus kasvab Eestis tänavu 0,9 protsendipunkti 6,7 protsendini ja järgmisel aastal 6,9 protsendini. Lätis langeb tänavu 0,8 protsendipunkti 7,9 protsendile ja järgmisel aastal 7,8 protsendile. Leedus langeb tööpuudus tänavu 0,6 protsendipunkti võrra 6,5 protsendile ja 2019. aastal 6,3 protsendile.

https://sport.err.ee/1208779/sander-kapper-taasliitus-tartu-tammekaga

Sander Kapper taasliitus Tartu Tammekaga

Tartu JK Tammeka andis sotsiaalmeedias teada, et on sõlminud kaheaastase lepingu äärepoolkaitsja Sander Kapperiga.

26-aastane Kapper taasliitub Tammekaga pärast aastat Viljandi Tulevikus. Premium liigas on tartlase arvel 14 väravat ja 18 resultatiivset söötu 164 mänguga. "Olen taasliitumise üle väga õnnelik," vahendab Tammeka Facebooki leht Kapperi sõnu. "Tammeka on klubi, mis näeb väga palju vaeva mängijate arengu nimel ja aitab mängijaid ette valmistada selleks, et nad suudaksid teha järgmise sammu tipptasemele. Tunnen treenereid hästi, tean mida nad minult ootavad ja teen kõik endast oleneva, et neid mitte alt vedada. Tänan klubi usalduse eest ja ootan hooaega põnevusega!"

https://www.err.ee/578662/biden-andis-moista-et-voib-jargmistel-valimistel-usa-presidendiks-purgida

Biden andis mõista, et võib järgmistel valimistel USA presidendiks pürgida

USA asepresident Joe Biden vihjas võimalusele, et võib 2020. aastal kandideerida USA presidendiks.

Biden oli teisipäeval Senatis, kus üks vähiravi puudutav eelnõu nimetati sümboolselt tema 2015. aastal surnud poja Beau järgi, vahendas Politico. 74-aastane asepresident rääkis kohale saabunud ajakirjanikele peamiselt oma poja viimastest päevadest, kuid märkis ka muuhulgas seda, et tal on kavas "2020. aastal uuesti kandideerida". Kui temalt täpsustavalt küsiti, kuhu ta kandideerida kavatseb, vastas ta, et presidendiks. Kui temalt siis uuesti päriti, ega ta ometi sel teemal nalja ei tee, sõnas ta pärast väikest pausi: "Ma ei kinnita mittekandideerimist. Ma ei kinnita midagi. Ma õppisin kaua aega tagasi, et saatusel on kummaline viis sekkuda." Bidenit peeti esialgu ka viimaste valimiste ajal üheks tõenäoliseks Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks, kuid ta loobus kandideerimist just nimelt oma poja surma tõttu. Samas osales Biden aktiivselt oma erakonna ja kandidaat Hillary Clintoni valimiskampaanias ning meedias pälvisid tema kõned alati suurt tähelepanu ning mitmed analüütikud avaldasid kahetsust tema otsuse üle kandideerimisest loobuda. Joseph Robinette "Beau" Biden III oli asepresident Biden neljast lapsest vanim ning tegu oli silmapaistva ohvitseri, juristi ja poliitikuga. Beau Biden suri 2015. aasta 30. mail 46-aastasena.

https://menu.err.ee/1608324401/kuuldemang-lovi-ja-dokfilm-murust-kandideerivad-prix-europa-auhinnale

Kuuldemäng "Lõvi" ja dokfilm "Murust" kandideerivad Prix Europa auhinnale

Meediakonkurss Prix Europa avalikustas tänavused nominendid ja lõppvalikusse on jõudnud ka kaks eestimaist programmi: Raadioteatri kuuldemäng "Lõvi" ja Eesti lugude sarja film "Murust".

Euroopa parimaid tele-, raadio- ja digitaalprogramme koondaval Prix Europa festivalil jagatakse auhindu üheksas kategoorias. 268 meediaettevõtet esitasid tänavu festivalile kokku 684 tööd, mille seast valis sõltumatutest ekspertidest koosnev žürii auhindadele kandideerivad nominendid. Kokku jõudis nominentide hulka 209 programmi 26 riigist. Õpilaspreemia, tõusva tähe auhinna nomendid selguvad 1. oktoobril. Eesti programmidest on teledokumentaali kategoorias nomineeritud Eesti lugude sarja film "Murust", mille režissöör on Kaupo Kruusiauk. "Murust" on lugu kahest perekonnast, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele. Kokku kandideerib kategoorias 27 teledokumentaali. Kuuldemängu kategoorias on aga eestimaistest programmidest nomineeritud Raadioteatri kuuldemäng "Lõvi", mille lavastaja, dramaturg ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets. Kuuldemängu tegevus toimub taasiseseisvunud Eesti Vabariigi alguspäevil ühes Eesti väikelinnas, kus sündmused käivitab ootamatu juhtum: rändtsirkuses on puurist lahti pääsenud Aafrika lõvi. Kategoorias kandideerib "Lõviga" koos kokku 31 kuuldemängu. Eelmisel aastal jõudis Eestist lõppvalikusse parima lavastusliku telesarja kategoorias ERR-i, Elisa ja produktsioonifirma Kassikuld koostöös valminud "Reetur", teledokumentaali kategoorias "252 päeva üksindust" ja Raadioteatri kuuldemäng "Othello". Prix Europa 2021 festival toimub 10.–15. oktoobril Potsdamis. Festival toimus esimest korda 1987. aastal.

https://www.err.ee/882965/yle-soome-praegune-valitsus-alkoholi-kaugmuugi-eelnoud-ei-esitagi

Yle: Soome praegune valitsus alkoholi kaugmüügi eelnõud ei esitagi

Alkoholi kaugmüügi keelamise teemal pole Soome valitsuses endiselt kokkuleppele jõutud, sest Keskerakond ja Koonderakond jätkuvalt vastupidistel seisukohtadel. See tähendab, et enne aprillis toimuvaid valimisi selles küsimuses ilmselt mingit lahendust ei tule.

Yle andmetel pole valitsusel kavas enam parlamenti tuua eelnõud, millega oleks täpsustatud alkoholi välismaist kaugmüüki puudutavaid reegleid. Alkoholi kaugmüügi teema jäeti kõrvale, kui eelmisel aastal kiideti Soomes heaks uus alkoholiseadus. Viimase üle hääletades parlament siiski eeldas, et valitsus hakkab täpsustama ka kaugmüüki puudutavaid reegleid. See on aga takerdunud erimeelsuste taha, sest vaja on arvestada nii Alko positsiooniga turul, eesmärkidega rahvatervise vallas kui ka kaupade vaba liikumisega Euroopa Liidus. Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium on seni tõlgendanud, et alkoholi netimüük ja kohaletoimetamine on välismaalt on praeguste seaduste kohaselt keelatud. Kuna seadus on sellel teemal aga ebaselge, siis praktikas on soomlased tellinud välismaistest veebipoodidest alkoholi juba pikemat aega. Kui tervishoiuministeeriumi ametnikud on keeldu toetanud, siis näiteks Euroopa Komisjon leidis, et rahvatervist puudutavad argumendid pole piisav põhjus, et keelata alkoholi kaugmüük välismaalt ja piirata seeläbi kaupade vaba liikumist EL-is. Osa Koonderakonna poliitikutest tervitas Euroopa Komisjoni hinnangut kui "vabaduse võitu". Kuigi seaduse hääletusele panek ja heaks kiitmine Soomes ei eelda Komisjoni luba, võib olukorras, kus siseriiklik seadus on selges vastuolus EL-i seadustega, eeldada, et mingil kujul võib see teema jõuda Euroopa kohtusse. Nüüd on see aga kõik aga ilmselt kaugema tuleviku teema, sest praegune valitsus enam selle eelnõuga välja ei tule. Kaugmüüki puudutav seadus ei puuduta inimeste endi poolt välismaalt toodud alkoholi. Kaugmüügi temaatika on tugevalt seotud ka Soome avalikkuses palju vastukaja saanud nn Alkotaxi kohtuprotsessiga.

https://kultuur.err.ee/835929/kumu-kunstimuuseumis-avatakse-michel-sittowi-isikunaitus

Kumu kunstimuuseumis avatakse Michel Sittowi isikunäitus

Alates 8. juunist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus "Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades". Rahvusvaheline näituseprojekt on esimene Tallinnast pärit renessansiajastu kunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) isikunäitus. Näitusel on koos Michel Sittowi haruldased säilinud maalid maailma nimekate muuseumide kogudest. Näitus on korraldatud koostöös Washingtonis asuva Rahvusgaleriiga.

Tallinnast pärit maalikunstnik Michel Sittow oli 15. ja 16. sajandi vahetusel Euroopas nõutud ja kõrgelt hinnatud meister. Ta töötas paljudes õukondades Hispaaniast Madalmaadeni, erinevalt näiteks oma paiksemast kaasaegsest Leonardo da Vincist. Rändava eluviisi tõttu on jäljed Michel Sittowi tegevusest olnud laiali pillutatud, mille tulemusena vajus kunstniku isik pärast tema surma sajanditeks unustusse. Sittowi maale omistati pikalt oma aja kuulsamatele meistritele nagu Jan van Eyck, Albrecht Dürer või Hans Holbein. Tema ajalooline isik ja Tallinna päritolu taasavastati alles 1940. aastal. Nüüd, 500 aastat pärast Sittowi eluaega, toob esimene isikunäitus kunstniku haruldased tööd tema kodulinna. Näituse kuraatorid on Greta Koppel Eesti Kunstimuuseumist ja John Oliver Hand Rahvusgaleriist Washingtonis. Ruumikujunduse on näitusele loonud Tõnis Saadoja ning graafilise identiteedi Asko Künnap. "Kunstiajaloolased peavad Michel Sittowit üheks varase Madalmaade maalikooli silmapaistvamaks meistriks ja tema maalitud portreed kuuluvad renessansiajastu portreekunsti tippsaavutuste hulka. Ja ometi on ta kunstnik, kelle nime ja loomingu laiem tutvustamine saab teoks alles nüüd. Parim asitõend Michel Sittowi suurusest on tema imepeenelt ja inimliku tunnetusega maalitud, ent mõõdult pigem väikesed tööd. On väga eriline sündmus, et need maailma suuremates kunstimuuseumides ja erakogudes laiali asuvad haruldused ühel näitusel kokku saavad," rääkis näituse kuraator Greta Koppel. Näituse raames ilmub kolm eritrükist. Rahvusvahelise ingliskeelse näitusekataloogi on koostanud kuraatorid John Oliver Hand ja Greta Koppel. Kataloog valmis juba näituse avamiseks Washingtonis ning on välja antud koostöös maineka Yale University Pressiga. Kumu näituseks valmib ülevaatlik eestikeelne raamat Michel Sittowist, mis räägib ülevaate kunstniku elust, loomingust ja seostest Tallinnaga. Raamatu autor on kuraator Greta Koppel. Lastele on Anti Saar kirjutanud ja Urmas Viik illustreerinud juturaamatu "Mina, Milda ja meister Michel". Kataloogi ja Michel Sittowi raamatu esitlus toimub Kumu aatriumis laupäeval, 9. juunil kell 14, lasteraamatu esitlus pühapäeval, 10. juunil kell 13. Näitusega kaasneb lisaprogramm, millega on võimalik tutvuda Kumu kunstimuuseumi kodulehel. Lisaprogramm annab võimaluse osaleda näituse eriekskursioonidel, külastada kontserte või Theatrumi suvelavastust Niguliste muuseumis, avastada vanalinnas Sittowiga seotud kohti ja palju muud. Näituse lõpetab sügisel toimuv rahvusvaheline sümpoosion. Näituse avanädalavahetusel, laupäeval, 9. juunil, toimuvad esimestele huvilistele avatud ekskursioonid näitusele, kell 10 eesti, kell 11.30 inglise ja kell 16 vene keeles. Ekskursioone viivad läbi kuraator Greta Koppel, Washingtonist avamisele saabuv kuraator John Oliver Hand ning näituse ekspertgiid Darja Andrejeva. Näitus "Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades" on avatud Kumu kunstimuuseumi suures saalis 8. juunist kuni 16. septembrini 2018.

https://www.err.ee/1072371/kohtla-jarve-volikogu-esimehel-tuvastati-koroonaviirus

Kohtla-Järve volikogu esimehel tuvastati koroonaviirus

Neljapäeval tuvastati koroonaviirus Kohtla-Järve linnavolikogu esimehel Riina Ivanoval, linnavalitsuse paarkümmend töötajat on kaks nädalat karantiinis.

Ivanova tundis end halvasti teisipäeval ja arsti soovitusel tehti kolmapäeval talle ka koroonaviiruse test, mis osutus positiivseks, kirjutab Põhjarannik. Linnapea Ljudmila Jantšenko sõnul otsustati seejärel linnavalitsuse hoone täielikult sulgeda kuni 17. aprililini ja kõiki küsimusi hakatakse lahendama vaid telefoni ja veebi teel. "Me kutsusime firma, kes alustab reedel kõigi linnavalitsuse ruumide desinfitseerimist," ütles ta lisades, et kõik linnavalitsuse paarkümmend töötajat, kes puutusid nakatunuga kokku ja ka nende pereliikmed, peavad jääma 14 päevaks kodusesse karantiini.

https://www.err.ee/1006852/jarvik-teatas-et-tema-tervis-on-korras

Järvik teatas, et tema tervis on korras

Ametist lahkuv maaeluminister Mart Järvik (EKRE) teatas, et käis esmaspäeva hommikul trombikahtlusega tervisekontrollis, kuid kahtlus ei osutunud tõeks.

Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme rääkis esmaspäevasel pressikonverentsil, et Mart Järvik oli täna haiglas, "sest ilmselt kõrgest vererõhust tingituna tekkis tal tromb". Pärastlõunal teatas Järvik, et on siiski terve. "Minu tervis on korras. Käisin trombikahtlusega küll täna hommikul tervisekontrollis, aga kahtlus ei osutunud tõeks," ütles ta. Järviku sõnul tegutses ta maaeluministrina oma südametunnistuse järgi, et seista Eesti põllumeeste ja maarahva huvide eest. Ministrina võttis ta eesmärgiks muuta ministeeriumi aparaadi kui selle allasutuste senist bürokraatlikku ja üsna paindumatut tööstiili. "Soovisin suunata seda märgatavalt enam orienteerituks konstruktiivsele koostööle maarahvaga. Kahjuks ei näidanud osa ministeeriumi ja allasutuste tippjuhtkonnast eesotsas kantsleriga siirast soovi muuta oma senist bürokraatlikku ja sektorile vastanduvat jäika tööstiili. Selle kohta on mitmeid ilmekaid näiteid, eriti toiduohutuse ning Euroopa Liidu toetuste asjaajamisega seotud valdkondades," seisis Järviku teadaandes. Lahkuv minister lisas, et tema koostöö kantsleriga hakkas mõranema alates sellest, kui ta otsustas mais riigikontrolli auditi alusel viia läbi erakorraline toiduohutuse audit. "Kahjuks tööalased suhted ei laabunud ka edaspidi, erimeelsused süvenesid ning olin ministrina sunnitud koostöö kantsleriga lõpetama. Opositsiooni ja meedia poolt minu vastu ülesköetud hüsteeria õhkkonnas oli valitsuse töörahu tõsiselt häiritud. Samas ei pidanud ma õigeks meedia ja opositsiooni survel ise tagasi astuda, sest ma ei saanud nõustuda ka riigisekretär Taimar Peterkopi koostatud aruandes sisalduvate põhjendamatute etteheidetega," lausus ta.

https://kultuur.err.ee/589338/andrus-kiviraha-mees-kes-teadis-ussisonu-ilmus-hispaania-keeles

Andrus Kiviräha "Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus hispaania keeles

Kirjastus Impedimenta andis välja Andrus Kiviräha teose "Mees, kes teadis ussisõnu" hispaaniakeelse versiooni. Teose on tõlkinud Consuelo Rubio Alcover.

Varem on "Mees, kes teadis ussisõnu" ilmunud näiteks läti (2011; tõlkija Zane Balode), tšehhi (2011, tõlkija Naděžda Slabihoudová) ja prantsuse keeles (2013; tõlkija Jean-Pierre Minaudier). 2016. aastal tõlkis Christopher Moseley teose ka inglise keelde, et raamat jõuaks Ameerika Ühendriikide turule.

https://sport.err.ee/1137495/madridi-real-alustas-uut-hooaega-tagasihoidlikult

Madridi Real alustas uut hooaega tagasihoidlikult

Koroonapausi järel 11 liigamängust kümme võitnud Madridi Real alustas uut hooaega tagasihoidlikult, kui ei suutnud Real Sociedadi väravalukku lahti muukida ning kohtumine lõppes 0:0 viigiga.

Gareth Bale'ist ja James Rodriguezest lahti saanud Zinedine Zidane lootis paljuski noorte peale - tipus alustas küll palju näinud, teinud ja võitnud Karim Benzema, aga tema alune kolmik koosnes eranditult noortest meestest. Äärtel ka eelmisel aastal korralikult praktikat saanud Rodrygo ja Vinicius Jr, aga ründaja all tegutses aastaid laenul olnud Martin Ödegaard. Paistab, et sel aastal võib olla tema suur võimalus Realis kanda kinnitada, kirjutab Soccernet.ee. Viimati just Sociedadis laenul olnud Ödegaard oma vana koduklubi vastu platsilt võidukalt lahkuda ei saanud. Reali jaoks pole esimeses voorus libastumine mitte midagi uut. Viimasest kaheksast hooajast on nad ainult kolmel puhul alustanud hooaega võiduga, kolmel korral on lepitud viiki ja kaht aastat on alustatud kaotusega. Loe rohkem Soccernet.ee-st. Tulemused: Huesca - Cadiz CF 0:2 Betis - Valladolid 2:0 Granada CF - Alaves 2:1 Real Sociedad - Madridi Real 0:0

https://www.err.ee/563330/maakohus-annab-tere-saneerimiskava-ekspertide-ule-otsustamise-ringkonnakohtu-katte

Maakohus annab Tere saneerimiskava ekspertide üle otsustamise ringkonnakohtu kätte

Oliver Kruuda juhitava piimatöötleja AS Tere saneerimiskavale ekspertide määramine on võlausaldajate poolt vaidlustud ning Harju maakohus saadab vastavad määruskaebused otsustamiseks edasi ringkonnakohtule.

"Kohtu poolt ekspertide määramine on suurimate võlausaldajate, sealhulgas DnB Panga ja Nordea Banki Eesti filiaali poolt vaidlustatud. Harju maakohtu 12. mai määruse peale on võlausaldajate poolt esitatud määruskaebused, milliseid maakohtu kohtunik ei rahuldanud," teatas maakohus. "Samas esineb kohtuniku hinnangul saneerimiskava kohta esitatud ekspertarvamuses puudusi ja ebaselgusi, mille lahendamine võtab aega, kuna tuleks ekspertidelt nõuda puuduste kõrvaldamist ning oma seisukohtade täpsustamist." Kuna määrus on vaidlustatud ning ekspertarvamus puudustega, pidas kohus otstarbekaks saata esitatud määruskaebused Tallinna ringkonnakohtule ning minna ekspertarvamusega edasi pärast ringkonnakohtu lahendit. Postimees kirjutas kolmapäeval, et Tere piimatööstuse saneerimiskava ei ole kohtu poolt määratud ekspertide hinnangul tõenäoliselt edukas, kuna see keskendub vaid võlausaldajate nõuete ümberkujundamisele. Tere esitas aasta alguses avalduse ettevõtte saneerimise läbiviimiseks ning kohus algatas 18. veebruaril selle põhjal saneerimismenetluse. Tere poolt esitatud saneerimiskava ei saanud aprillis toimunud hääletusel võlausaldajatelt vajalikku toetust ja jäi vastu võtmata. Seejärel kasutas Tere seadusest tulenevat õigust ning esitas võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Seetõttu otsustas Harju maakohtu kohtunik Hannes Olev 12. mai määrusega määrata saneerimiskava hindamiseks eksperdid Toomas Saarma ja Urmas Võimre​ ning pidi võtma seisukoha saneerimiskava kinnitamise osas 11. juulil, selgitab maakohus pressiteates. Saarma ja Võimre eksperthinnangu järgi ei saa üksnes ühele abinõule rajatud saneerimismenetlus olla edukas ning see iseloomustab pigem pankrotimenetlust, mitte saneerimist. "Erakordselt pikk saneerimistähtaeg – kümme aastat – osundab Tere liigsuurele võlakoormale ning suutmatusele täita võlakohustused mõistliku tähtaja jooksul," nentisid eksperdid. Ekspertides tekitas küsimusi ka see, et saneerimiskavas pole peetud vajalikuks rakendada juhtimisstruktuuri muutmist, tegevuse kontsentreerimist mõnele konkreetsele tootegrupile või teenusele, täiendavate omafinantseeringute tegemist ja võõrfinantseeringute kaasamist, täiendavate tagatiste andmist või varade osalist võõrandamist. Saneerimiskavas on toodud välja Tere plaan jagada ettevõtte majandustegevus vastavalt tootmisüksustele ära kolme tütarettevõtte vahel, mis võimaldaks vajaduse korral ühe või mitme tootmisüksuse müüki, kuid samas pole varade müümist saneerimisabinõuna kavandatud. Tere piimatööstuse omanik Oliver Kruuda eksperthinnanguga nõus ei ole ning kavatseb selle vaidlustada. "Kahetsusväärselt on kohtu poolt määratud eksperdid eksinud seaduse nõuete vastu ning esitanud oma arvamuse viisil, mis ei vasta seaduse nõuetele," märkis Kruuda 30. juunil võlausaldajatele saadetud teavituskirjas.

https://www.err.ee/1608136975/pirita-rannast-on-leitud-ilmselt-linnugripi-tottu-hukkunud-luiki

Pirita rannast on leitud ilmselt linnugripi tõttu hukkunud luiki

Viimastel päevadel on Tallinnas Pirita rannast kokku korjatud vähemalt kaheksa hukkunud luike. Tõenäoliselt on tegemist linnugrippi surnud kühmnokk-luikedega.

Sel nädalal on Pirita rannast leitud mitu luigekorjust, neist üks lebas Pirita rannahoone lähedal lumekuhilate vahel vee ja ranna piiril teisipäeva õhtupoolikul. Seitse hukkunud lindu koristati rannaribalt paar päeva varem, teatas linnaosavalitsus. Kui seni on linnugripi tõttu hukkunud lindude kohta tulnud teateid Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ning mitmelt rannaalalt Harjumaal, siis nüüd on linnugripp ilmselt jõudnud ka Piritale, nentis linnaosavanem Tõnis Liinat. Hukkunud lindudest andis teada ranna hooldaja, kes luigekorjused kokku korjas ja nõuetekohaselt hävitamisele viis. Liinat lisas, et vaatepilt on pelutav ja inimesed leidudest segaduses ega oska edasi tegutseda. "Ohtliku taudi tõttu ei tohi lindu katsuda ning surnud linnust või lindudest tuleb teavitada põllumajandus- ja toiduametit (PTA)," ütles Liinat. Ta rõhutas, et kindlasti ei tohi inimesed ise linde kokku koguda ja neid kuhugi viia. Ta selgitas, et hukkunud linnud kogub kokku PTA või ranna hooldaja võimalikult kiiresti, et linnukorjused ei jääks randa vedelema. "Kui surnud linde kiirelt ära ei koristata, siis võivad korjustega kokku puutuda koerad või rebased või teised linnud, kes võivad nakkust edasi kanda ning kiiresti leviv lindude gripp võib jõuda kodulindudeni," selgitas Liinat. Surnud lindudest saab teada anda PTA infoliinile 605 4767, mis töötab ööpäev läbi. Linnugripp ohustab kõige rohkem luiki, hanesid ning uju- ja sukelparte. Tegu on väga nakkava ja ohtliku haigusega. PTA teatel tuvastati linnugripp Eestis 12. veebruaril.

https://www.err.ee/1608709114/seeder-pentus-rosimannus-ei-ole-hea-ja-sobiv-kandidaat

Seeder: Pentus-Rosimannus ei ole hea ja sobiv kandidaat

Küsimust, keda esitada Eesti kandidaadiks Euroopa Kontrollikotta, ei arutatud koalitsioonis piisavalt ning tegelikult pole toimunud üldse mingit arutelu ning seetõttu ei toetanud Isamaa Keit Pentus-Rosimannuse kandidatuuri, ütles ERR-ile antud intervjuus Isamaa juht Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul selline asjade ajamise viis valitsuse koostööle kuidagi kasuks ei tule.

Kas selles, et kontrollikoja liikme üle hääletatakse, kas selles lepiti kokku juba koalitsioonikõneluste ajal? Kõnelustel oli meil teemaks kontrollkoja kandidaadi küsimus. Nimedest me seal ei rääkinud, mitte ühtegi nime ei mainitud ja meil ei olnud seal üksmeelt, kas peaks selle ära otsustama või mitte. Konsensust ei olnud. Ja siis me leppisime niimoodi kokku, et juhul, kui konsensust selles küsimuses ei teki, siis valitsus mingi otsuse peab langetama. Aga et me jätame selle valitsusele tulevikus otsustada ja arutada. Aga loomulikult püüame leida konsensust ja koalitsioonilepingus on ju ka kirjas, õigemini koalitsioonilepingu lisas on lausa kirjas, et valitsus langetab otsuseid konsensuse põhimõttest lähtuvalt. Nii et üldpõhimõte on ikka, et me lähtume konsensusest ja püüame seda otsida. Aga nii see oli, et lepiti kokku, et jääb valitsuse otsustada, aga koalitsioonilepingus ei ole kokku lepitud konkreetsed kandidaadid. Kuna see valitsuses hääletamine on ikkagi erakorraline. Kas see protseduur, et läheb hääletamiseks, kas selles koalitsioonikõneluste ajal siis lepiti kokku? Sellest oli juttu kui ühest võimalusest, juhul kui konsensust ei leita, nii et see eeldab ikka seda, et kõigepealt otsitakse konsensust. Minu arusaamist mööda näeb see ikka välja nii, et seda teemat käsitletakse põhjalikult kõigi osapoolte vahel, mitte möödaminnes kiiresti teiste oluliste teemade vahel. Nii nagu see praegu on otsustatud valitsuskabinetis kahetsusväärselt, mida Isamaa heaks ei kiitnud ja ei kiida jätkuvalt. Seda oleks tulnud koalitsiooninõukogus arutada, otsida konsensuslikku lähenemist. Ma olen kindel, et Eestis on inimesi, kas ühes või teises erakonnas või ka erakonnaväliseid inimesi, kes selle tööga väga hästi hakkama saavad ja kes oleksid väärikad inimesed Eestit seal esindama. Kas kaaluti üldse mõnda muud kandidaati või käis kogu see arutelu Keit Pentus-Rosimannuse nime ümber? No aruteluks on üldse seda otsustamist praegu raske nimetada, mingisugust arutelu ei ole toimunud. Isamaa ettepanek oli lükata see teema edasi ja arutada seda sisuliselt. Praegu, kus meil paari nädala jooksul on vaja langetada olulisi otsuseid, mis puudutavad energeetikat ja talve üleelamist ja me ootame lähipäevadel ka Euroopa Komisjoni otsust. Elektrituru reform on just läbinud esimese lugemise parlamendis ja valitsuses on vaja langetada otsuseid, mis puudutavad nii kaugküttegaasi kui ka elektri(hinna) hüvitamist, kus riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia on septembrikuu jooksul vaja valitsuses heaks kiita ja järgmise aasta riigieelarve parlamenti saata. Nendel kõige kiirematel nädalatel möödaminnes langetada niisugune otsus. See on täiesti ebasobiv aeg ja rääkida, et siin on toimunud mingi sisuline arutelu... Lisaks sellele ei olnud valitsuse istungil, vähemalt minul on selline informatsioon, ka riigikontrolöri, nagu seadus näeb ette. Riigikontrolör annab arvamuse, seda võeti ka möödaminnes telefoni teel ja riigikontrolöri seisukoht oli, et CV vastab formaalsetele nõuetele. Noh, seda ei saa väga sisuliseks aruteluks kuidagi pidada. Kas Isamaal olnuks oma kandidaat välja pakkuda, kui oleks nüüd antud aega ja öeldud, et arutame? Jah, meil on kindlasti mitmeid häid kandidaate, keda võiks arutada. Nii neid, kes kuuluvad erakonda, kui ka neid, kes erakonda ei kuulu ja kes aktiivse poliitikaga ei tegele. Ja Eestis, ma arvan, on neid inimesi päris mitmeid, kes seda tööd sobiksid jätkama. Ja ka tänane Eesti esindaja Juhan Parts on oma tööga hakkama hästi saanud. Aga me ei ole kinni mingisuguses erakondlikus kandidaadis, absoluutselt mitte, vaid meie soov on see, et kontrolöri või kontrollkoja liikmekandidaadi nimetamine oleks arusaadav, läbipaistev, konsensust otsiv, et me valiks välja tugevaima parima kandidaadi, mis on võimalik Eestist saada. Praegu see nii ei ole. Lisaks see, et seadusest tulenevalt on rahandusministri ülesanne teha ettepanek kontrollikoja liikme nimetamise kohta, nii et rahandusminister on teinud ettepaneku iseennast kontrollikotta saata. Jah, tõsi, see niisugune teatraalne etendus, et rahandusminister ise ei osalenud istungil, aga tema erakonnakaaslane tegi selle tema eest, teeb selle justkui vastuvõetavaks, aga tegelikult on see sisuliselt nii-öelda korruptsioonireeglitega vastuolus, kus ametiisik langetab otsuse iseenda suhtes. See mitte ainult ei näe halb välja, vaid see ongi tegelikult ka sisuliselt väga halb, et kontrollivasse organisse saadetakse sellise protseduuriga inimene. Kindlasti ei anna see kaasa sellele inimesele täiendavat autoriteeti, kui liikmesriik on selle protseduuri niisugusel kujul teinud ja ei tee lihtsamaks sellel inimesel seal töö alustamist. Nii et väga-väga halb otsus, mille valitsus täna langetas sellisel kujul. Mis te arvate, kas Keit Pentus-Rosimannus üldse võetakse kontrollikoja liikmeks vastu kuulamisel? Ma ei kahtlegi, et Autorollo juhtum tuleb jutuks ja mitte vähe. No see on veel omaette küsimus, mis puudutab Keit Pentus-Rosimannuse minevikku, tegevust poliitikas, majanduses toiminguid või tema isikuomadusi. Ega neid ju valitsuses ja kabinetis ei arutatud ja ei ole ka mina nendel teemadel mingisuguses arutelus osalenud. Nii nagu ma ütlesin, see otsus tehti kiirustades ja möödaminnes ja niisugusel kujul ma ei pea seda heaks ja küllap see külvabki veel rohkem kahtlusi, tekitab küsimusi ja Eesti riigile see au ja kuulsust ei too. Kas teie hinnangul on Keit Pentus-Rosimannuse varasem majanduslik ja poliitiline tegevus probleemiks tema kontrollikotta nimetamisel? Mina arvan, et me oleks pidanud otsima (kandidaati) ja valitsus oleks teinud õieti, kui oleks otsinud kandidaate ka väljastpoolt poliitikute ringkonda. Nii et ei, minu arvates ei ole tegemist hea ja sobiva kandidaadiga. Üks asi veel – mida see hääletus ütleb valitsus valitsuse tervise kohta? Nagu ma kommenteerinud olen – rahvatarkus ütleb, ühtegi putru ei sööda kuumalt. Ja loomulikult selline otsustamine ei tule valitsuse koostööle kuidagi kasuks, ei soodusta seda. Aga eks me natuke mõtleme, võtame aja maha, arutame seda otsust. Võib-olla see esitatud kandidaat ei leia heakskiitu, mis oleks ju riigile väga halb. Ja need otsustamise ohjad ei ole Eesti riigi sees, nüüd on juba siis väljaspool. Nii et ärme rutta sündmustest ette, sest me ei tea, millega see lõppeb. See valitsus on vist esimest korda langetanud otsuse nüüd hääletuse teel. Nii nagu ma ütlesin, koalitsioonilepingu lisas on kirjas, et valitsus lähtub konsensusest põhimõtteliste otsuste tegemisel. Et selle leppega on ju ka see lähenemine vastuolus. Nii et ei, kindlasti ei soodusta head koostööd sellel keerulisel ajal ja ei tugevda valitsuskoalitsiooni. Isamaa valija ütleb, et Isamaa sõideti üle. No mitte ainult isamaast ju ei sõidetud üle, tegelikult sõideti üle sotsiaaldemokraatidest, sõideti üle heast poliitilisest kultuurist. Sõideti üle ka korruptsioonivastastest reeglitest. Küsimus ei ole ju üldse Isamaast ülesõitmises – sotsiaaldemokraadid, kes selle otsusega kaasa lohisesid, vaevalt nemad seda innukalt kaitsta suudavad ja ümber lükata. Need argumendid, mida esile tõin, põhjustasid Isamaa ministrite vastuhääletamise sellisele mehhanismile ja sellisele otsustamisele. Nii et siin ei ole küsimus ainult selles, kas arvestati Isamaa ettepanekuid või mitte. Ja meie ettepanek ei olnud täna konkreetne üks või teine isik, vaid meie ettepanek oli vaadata seda küsimust lähtudes heast poliitilisest kultuurist ja püüda otsida konsensust, parimat lahendust Eestile. Nii et ma ütleks laiemalt, et sõideti suuresti Eesti poliitilisest kultuurist üle ja loodi väga halb pretsedent ka tuleviku jaoks.

https://sport.err.ee/86188/vaino-ja-tiidemann-said-rs-feva-em-il-neljanda-koha

Vaino ja Tiidemann said RS Feva EM-il neljanda koha

Tšehhis, Lipno järvel peetud purjetamise noorte kahepaadiklassi RS Feva Euroopa meistrivõistlustel saavutasid Eesti paatkondadest parima tulemuse neljandaks tulnud Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann.

Võistluse kestel peeti kokku kaheksa võistlussõitu ning meie noortest olid neis kokkuvõttes kõige tublimad 4. koha välja teeninud Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann (ROPK). Helen Pais ja Helen Ausman (KJK) said üldarvestuses 13. ning tüdrukute tiimide hulgas 4. koha. Kaarel ja Mihkel Paal (KJK) lõpetasid EM-i 17., Markus Kostabi ja Rauno Vainikk (PJK) 22., Jasper Rufus Rytövaara ja Tobias Reiter (TJK) 26., Veronika Kuvatova ja Hannah Tuulas (NYCS/KJK) üldarvestuses 34. ning tüdrukute seas 11., Anvar Sepp ja Karla Luhar (PJK) 45. ning Erik Jõevere ja Hendry Ollin (TJK) 48. tulemusega. Euroopa meistriteks tulid britid Jack Lewis ja Lucas Marshall tšehhide Jakub Dobry ja Tereza Dobra ees. Kolmanda koha saavutasid viimaste kaasmaalased Jaroslav Cermak ja Petr Kostal.

https://sport.err.ee/87935/pohja-iirimaa-peatreener-olime-enamik-aega-paremad-vaarisime-vahemalt-lisaaega

Põhja-Iirimaa peatreener: olime enamik aega paremad, väärisime vähemalt lisaaega

Jalgpalli EM-finaalturniiril veidi üllatuslikult alagrupist edasi pääsenud Põhja-Iirimaa koondis kaotas kaheksandikfinaalis Walesile 0:1.

"Oli väga tasavägine mäng. Olime enamik mänguajast parem meeskond," leidis põhja-iirlaste peatreener Michael O'Neill. "Väärisime vähemalt lisaaega. Aga kui see lõppeb sel moel nagu täna [eile], siis on see väga julm. Ma ei usu, et me seda väärisime." Otsustavaks sai 75. minut, kui Põhja-Iirimaa kaitsja Gareth McAuley suunas Gareth Bale'i tsenderduse kogemata oma väravasse. "Ma ei näita kindlasti tema peale näpuga. Ta pidi otsuse tegema sekundi murdosaga," lausus O'Neill.

https://www.err.ee/1608544036/usa-suurendab-veeldatud-maagaasi-tarneid-euroopa-liitu

USA suurendab veeldatud maagaasi tarneid Euroopa Liitu

USA ja Euroopa Liit (EL) kuulutasid reedel välja töörühma, mille eesmärk on vähendada EL-i sõltuvust Venemaa naftast ja gaasist. Washington tagab EL-ile sel aastal vähemalt 15 miljardi kuupmeetri ulatuses veeldatud maagaasi tarnimise.

Töörühma kuulutasid reedel välja USA president Joe Biden ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Selle eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust Venemaa energiatarnetest, vahendas CNN. "USA kavatseb koostöös teiste riikidega 2022. aastal Euroopale tarnida vähemalt 15 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi," teatas Valge Maja. USA ja EL-i töörühm hakkab koostööd tegema ka heitkoguste vähendamise nimel. Plaanitakse suurendada roheenergia kasutamist.

https://sport.err.ee/614055/ejl-i-peakohtunik-hindab-meistrite-liiga-finaali-kohtuniku-tood

EJL-i peakohtunik hindab Meistrite liiga finaali kohtuniku tööd

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peakohtunik Uno Tutk on sel kolmapäeval ametis UEFA kohtunike vaatlejana Meistrite liiga play-off mängul, kus tema hinnata on maailma tippu kuuluva vilemehe töö.

Kolmapäeva õhtul Bukarestis toimuvat mängu FCSB (Rumeenia) - Lissaboni Sporting (Portugal) teenindab oma karjääri jooksul ka UEFA Meistrite liiga finaali peakohtunik ja Euroopa meistrivõistluste finaali neljas kohtunik olnud türklane Cüneyt Cakır. Cakıri assisteerivad Bahattin Duran, Tarik Ongun, Esat Sancaktar, Hüseyin Göcek ja Baris Simsek. Tunnustatud Türgi kohtunik on kokku puutunud ka Eesti jalgpalliga: 2007. aastal teenindas ta Tel Avivis toimunud meeste koondiste EM-valikmängu Iisrael - Eesti, 2009. aastal aga Kadriorus aset leidnud Meistrite liiga mängu FC Levadia - Krakowi Wisla, mille Levadia 1:0 võitis ja sellega Poola suurklubi konkurentsist välja lülitas.

https://sport.err.ee/1608210871/viimase-suure-testi-labinud-madridi-atletico-tousis-tiitli-lavele

Viimase suure testi läbinud Madridi Atletico tõusis tiitli lävele

Hispaania jalgpalli kõrgliigas sai Madridi Atletico kolmapäeval 2:1 võidu Real Sociedadi üle ja kindlustas kaks vooru enne hooaja lõppu oma liidripositsiooni.

Atletico haaras koduväljakul Yannick Carrasco ja Angel Correa tabamustest juba pooletunnise mängu järel kaheväravalise edu ja kuigi Igor Zubeldia vähendas seitse minutit enne lõpuvilet tabelis viiendal kohal oleva Baski klubi kaotusseisu, võttis Atletico siiski kolm punkti. Atletico on 36 mänguga kogunud 80 punkti, Barcelona jääb neist maha nelja ja Sevilla kuue silmaga. Ainsana ohustab Atletico tiitlipidu veel linnarivaal Real, kellel on ühe vähem peetud kohtumise juures 75 punkti. Atleticol on jäänud mängida 11. kohal oleva Osasuna ja 18. kohal oleva Valladolidi vastu, Reali ootavad matšid Granada, Bilbao ja Villarrealiga. Atletico on sealjuures ainus meeskond, kes suutnud viimase 15 aasta jooksul Reali ja Barcelona valitsusaega väärata, kui meistriks tuldi 2014. aasta kevadel.

https://www.err.ee/1608352595/koroonaviirusega-on-haiglaravil-200-inimest-suri-viis

Koroonaviirusega on haiglaravil 200 inimest, suri viis

Teisipäevahommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 163 inimest, kokku on haiglas 200 koroonaviirusega nakatunud patsienti.

Haiglaravil olijatest on vaktsineerimata 149 ehk 74,5 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 51 ehk 25,5 protsenti. Ööpäeva jooksul avati haiglates 33 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 19 patsienti, neist juhitaval hingamisel 15. Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 79-aastane mees, 80-aastane naine, 89-aastane naine, 96-aastane naine ja 97-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1351 koroonaviirusega nakatunud inimest. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6207 testitulemust, millest 796 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 535 vaktsineerimata (67 protsenti) ja 261 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga (33 protsenti). Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 554,3. Ööpäeva jooksul manustati 1651 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 361 618 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 66,8 protsenti. Kõigist Eesti elanikest on vaktsineeritud 56,9 protsenti.

https://www.err.ee/555182/euroopa-komisjon-juhtis-tahelepanu-kiirele-palga-ja-kinnisvarahindade-kasvule-eestis

Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu kiirele palga- ja kinnisvarahindade kasvule Eestis

Euroopa Komisjon avaldas oma iga-aastased riigiaruanded, milles analüüsib liikmesriikides esinevaid majandus- ja sotsiaalprobleeme. Eesti puhul juhtis Euroopa Komisjon tähelepanu kiirele palgakasvule ja kinnisvarahindadele.

Aruande kohaselt on Eesti möödunud aasta riigipõhiste soovituste täitmisel saavutanud teatavat edu. Komisjon tõi välja, et eelarvepoliitika valdkonnas võeti meetmeid maksukogumise parandamiseks, tööturu, sotsiaal- ja hariduspoliitika valdkonnas vähendati madala sissetulekuga töötajate maksukoormust, parandati lastehoiu kättesaadavust ja töövõimereformi raames vähendati tervisega seotud põhjustel tööturult väljumist. Komisjoni teatel on teatavaid edusamme tehtud ka selleks, et tagada kvaliteetsed sotsiaalteenused kohalikul tasandil ning võtta kutsehariduses ja -koolituses paremini arvesse tööturu vajadusi, eelkõige parandades töökohal toimuva õppe kättesaadavust. Vähest edu on komisjoni andmeil saavutatud soolise palgalõhe vähendamisel. "Eesti makromajanduslike riskide põhjaliku analüüsi koostamise ajendiks oli kiire palga- ja kinnisvarahindade kasv. Analüüsist nähtub, et tööjõu ühikukulu on viimastel aastatel kiiresti suurenenud, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja aeglustuvast tootlikkuse kasvust. Keskmisest väiksem tootlikkuse kasv ja väga aeglane kohandumine konkureerimiseks kõrge lisandväärtusega kaupade sektorites võivad kujutada ohtu konkurentsivõimele, kui palgakasv jätkub praeguses tempos. Seetõttu tuleb tulevikusuundumusi tähelepanelikult jälgida," selgitas komisjon. "Kuigi eluasemehindade tõus on olnud kiire, kajastab see tugevat seost eluasemenõudluse ja palgakasvu vahel viimastel aastatel. Aruandes leitakse, et eluasemehindade tõus peaks tulevikus aeglustuma, kuna pakkumine kohaneb taastuva nõudlusega ning laenupoliitika on muutunud ettevaatlikumaks. Seetõttu on risk kinnisvarasektorist negatiivse mõju ülekandumiseks majandus- ja finantssektorisse pigem väike," lisas komisjon. Märtsis otsustab komisjon, millisesse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kategooriasse iga analüüsitud liikmesriik kuulub. Kategooriaid on neli: tasakaalustamatus puudub; tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus, millega seoses tuleb koostada parandusmeetmete kava. Riigiaruanded on üks vahenditest, mille abi saab jälgida majandusreforme ja varakult osutada valdkondadele, mis vajavad ühtlustatud Euroopa poolaasta raames liikmesriikide tähelepanu. Euroopa poolaasta on majanduspoliitika koordineerimiseks loodud raamistik. Kui novembris avaldatud 2016. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovitustega esitati EL-i tasandi esmatähtsad eesmärgid, siis täna avaldatud aruannete taustal nihkub Euroopa poolaasta rõhuasetus riiklikule tasandile. Riigiaruannete põhjal arutab komisjon liikmesriikidega nende poliitikavalikuid. Aprillis esitavad liikmesriigid oma reformikavad ja hiliskevadel sõnastab komisjon riigipõhised soovitused selle kohta, milliseid poliitilisi meetmeid tuleks võtta.

https://sport.err.ee/1608201421/euroliiga-real-langes-konkurentsist-barcelona-paases-edasi

Euroliiga: Real langes konkurentsist, Barcelona pääses edasi

Korvpalli Euroliigas kindlustas teisipäeval teise meeskonnana koha nelja parema hulgas Anadolu Efes, kes alistas veerandfinaalseeria otsustavas viiendas mängus Madridi Reali 88:83.

Istanbulis peetud põnevuskohtumise avaveerandi võitis Madridi Real kolme punktiga ning poolajale mindi külaliste viiepunktilises eduseisus. Mängu kolmanda veerandi võitis aga Anadolu Efes kaheksa silmaga. Veel poolteist minutit enne lõpusireeni oli seis 80:80 viigis, kuid lõppsõna jäi siiski võõrustajatele, kes võtsid viiepunktilise võidu. Võitjate parimana viskas Chris Singleton 26 punkti ja tõi kaheksa lauapalli. Vasilije Micic panustas 18 silmaga, Krunoslav Simoni arvele jäi 17 punkti. Madridi Reali täpseim oli Nicolas Laprovittola 17 punktiga. Edasipääsu nelja parema sekka kindlustasid otsustava viienda mänguga ka Milano Olimpia ja Barcelona. Kaks viimast kohtumist kaotanud Milano alistas kodusaalis Müncheni Bayerni 92:89, Barcelona oli seevastu kindlalt üle Peterburi Zenitist, keda võideti 79:53. Milano parimana viskas Shavon Shields 34 punkti, Barcelona aitas poolfinaali 15 silma toonud Cory Higgins. Poolfinaalides lähevad vastamisi Barcelona ja Milano ning Anadolu Efes ja Moskva CSKA.

https://sport.err.ee/91617/zenjovi-koduklubi-loi-vastastele-kaheksa-vastuseta-varavat

Zenjovi koduklubi lõi vastastele kaheksa vastuseta väravat

Sergei Zenjovi koduklubi Gabala tegi Aserbaidžaani kõrgliiga senise hooaja rekordtulemuse, võttes 8:0 võidu.

Gabala purustas võõrsil Bakuu Neftši, kübaratriki tegi prantslane Bagaliy Dabo, vahendab Soccernet.ee. Zenjov, kes oli eelnevalt senisel hooajal mänguaega teeninud kõigis Euroopa liiga valikkohtumistes ja koduliiga matšides, istus seekord terve kohtumise varumeestepingil. Zenjovi tööandjal on kogutud kolme kohtumisega seitse punkti. Neljapäeval alustab Gabala Euroopa liiga alagrupiturniiri, külastades Brüsseli Anderlechti.

https://kultuur.err.ee/643757/ilmus-tonu-onnepalu-uus-romaan-valede-kataloog-inglise-aed

Ilmus Tõnu Õnnepalu uus romaan "Valede kataloog. Inglise aed"

Raamatupoodidesse on jõudnud kirjanik Tõnu Õnnepalu värske romaan "Valede kataloog. Inglise aed"

Raamatu tutvustus: Aga igaühel on mingi eesmärk. Kes tahab saada rikkaks, kes surra, kes leida armastuse, kes mingitki tööd, kes elab päevast päeva, sest küll iga päev muretseb ise enda eest. Võib-olla tuleb homme katastroof. Võib-olla õnnestub kellelgi lõpuks internet kokku lasta. Võib-olla tuleb suur vihm või suur põud, suur külm või suur kuum, veeuputus või veepuudus. Aga mis me sinna teha saame? Täna peab reisija saama lennukisse, piloot oma kohale, stjuuardid ja stjuardessid on juba ametis, kakssada, kolmsada inimest on valmis tõusma taevasse, midagi eriti tundmata, mõeldes millelegi hoopis muule. DHL-i kuller peab leidma õige aadressi ja paki kätte andma, india mees, kes töötab meie küla postkontoris, peab lõunatunnini veel kaks tundi ootama. Poolakas Konrad peab lammutama ja ehitama, kuni õhtu kätte jõuab. Kuninganna peab valitsema, kuni jõuab surm. Maailm peab kestma nii kaua, kuni Jumal temast ära tüdineb. Teist valikut pole. Kas kellelgi on?

https://sport.err.ee/915119/tampa-bay-rekordiline-voiduseeria-sai-jatku

Tampa Bay rekordiline võiduseeria sai jätku

Jäähokiliigas NHL sai kümnenda järjestikuse võidu New York Rangersi 4:3 alistanud Tampa Bay Lightning.

3:3 viigiseisul viskas Tampa Bay võiduvärava Victor Hedman 3.25 enne lisaaja lõppu. Tampa Bay kümnes järjestikune võit tähendab ühtlasi frantsiisi kõigi aegade rekordi pikenemist. Vähemalt punktiga on Lightning lõpetanud viimased 14 mängu. Viimane lause kehtib ka Boston Bruinsi kohta, kellega Tampa Bay kohtub järgmises mängus. "See on meie jaoks hea test," sõnas Lightningu peatreener Jon Cooper. Teised tulemused: New Jersey - Calgary 1:2 Toronto - Edmonton 6:2 Colorado - Vancouver 3:2 (l.a.) Anaheim - Chicago 3:4

https://www.err.ee/1201264/otse-kell-11-kaalep-kattago-ja-danilov-strateegiast-eesti-2035

Otse kell 11: Kaalep, Kattago ja Danilov strateegiast "Eesti 2035"

Kolmapäeval kell 11 esitletakse Toompeal Riigikogu Toimetiste (RiTo) uut numbrit, mis põhiosas on pühendatud strateegiale "Eesti 2035", mis peale pikka koostamisprotsessi on jõudnud riigikokku arutamiseks. Strateegiat käsitlevas paneeldiskussioonis arutlevad Riigikogu Toimetiste peatoimetaja Tiina Kaalep, riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ning Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Kell 11 algavat esitlust saab jälgida otsepildis portaalis ERR.ee. RiTo värskes numbris analüüsitakse strateegia erinevaid aspekte ja selle võimalusi saada Eesti arenguveduriks järgmiseks 15 aastaks. Ajakirja avaessee on mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo sulest, kes rõhutab planeerimisel suure pildi vaatamise olulisust. "Kuigi levinud tarkusetera järgi on ka halb plaan parem kui plaani puudumine, on praeguse riikliku strateegilise juhtimise suhtes kriitilised sisuliselt kõik osapooled, kavandajatest elluviijateni," arutleb oma essees Jüristo. Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago käsitleb strateegilist planeerimist kui protsessi ja "Eesti 2035" strateegiat lähemalt. Strateegia rahalisest tähendusest ja võimalustest soovitut piisavas mahus finantseerida kirjutab rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk analüüsib strateegia ambitsioone hariduse ja tööturu võtmes. Strateegiale on pühendatud ka RiTo traditsiooniline poliitikute vestlusring, milles seekord osalesid Riina Sikkut (SDE), Jaak Valge (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Erki Savisaar (Keskerakond). Lisaks fookusteemat puudutavatele artiklitele leiab RiTo uuest numbrist Silvia Kaugia analüüsi Eesti elanike ja kohtunike suhtumisest lähisuhtevägivalda ning Diana Marmoti artikli Balti riikide ühisest julgeolekupoliitikast. Ajaloolise ülevaate viiepallise hindamissüsteemi arenguloost Eesti koolihariduses annab Einar Vära ning Silva Kirsimägi käsitleb abipolitseinike õiguslikku vastutust. Järgmine RiTo number ilmub 2021. aasta juunikuus.

https://sport.err.ee/1100309/rusada-uurib-27-mais-tehtud-voimalikku-dopinguvastaste-reeglite-rikkumist

RUSADA uurib 27 mais tehtud võimalikku dopinguvastaste reeglite rikkumist

Venemaa Antidopingu (RUSADA) asedirektori Margarita Pahnotskaja sõnul avastas organisatsioon mais 27 võimalikku dopinguvastaste reeglite rikkumise juhtumit.

Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS-i teatel avaldas Pahnotskaja, et maikuu juhtumite arv ületas aasta esimese nelja kuuga tuvastatud juhtumite arvu, milleks oli 22. Eelmisel aastal uuris RUSADA kokku 202 võimalikku dopinguvastaste reeglite rikkumist, sel aastal on selleks numbriks 8. mai seisuga 72. "38 testi puhul räägime testimiselt puudumisest ja 34 puhul valesti märgitud asukoha informatsioonist," lisas Pahnotskaja. 27. märtsist aprilli lõpuni seejuures sportlaseid ei testitud Venemaa presidendi Vladimir Putini korraldusel.

https://sport.err.ee/1148087/naiste-meistriliigas-astuvad-voistlustulle-koik-kaheksa-naiskonda

Naiste Meistriliigas astuvad võistlustulle kõik kaheksa naiskonda

Reedel ja laupäeval peetakse naiste jalgpalli Meistriliigas uusi kohtumisi, kui võistlustules on kõik kaheksa naiskonda.

Reedel, 16. oktoobril tuleb väljakule eelmises voorus meistritiitli kindlustanud FC Flora naiskond, kes läheb vastamisi Tallinna Kaleviga. Kohtumine peetakse Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul algusega kell 19.00. Senistes omavahelistes liigamängudes on võiduga lahkunud Flora (4:0 ja 6:0). Tabelis edestab Flora teisel kohal olevat, kuid ühe mängu vähem pidanud Saku Sportingut 14 punktiga. Kalev on kolmandal tabelireal ning jääb Sportingust maha viie punktiga. Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Sellel hooajal oleme lasknud Floral liiga lihtsalt endale väravaid lüüa, tahan näha paremat keskendumist." Mängija Evelyn Šilina: ,,Ees ootab järjekordne mäng Floraga. Mäng tuleb raske, kuid oluline on see, et meie võitleme lõpuni ja näitame head mängu. Loodame et jääme endiga rahule." Flora abitreener Magnus Rosen: "Eesootav kesklinna derbi annab võimaluse rakendada nelja olulist verstaposti. Mõtlema selgesti, kiirustamata ja segadusse sattumata leida söödud ja söödukoridorid, toetama südamest kõiki oma võistkonnakaaslasi ning tegutsema kõrgetel motiividel ühise eesmärgi nimel." Reede õhtul pannakse pall mängu ka Tartus, kus Tammeka võõrustab Nõmme Kaljut. Mängu avavile kõlab kell 19.00 Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul. Naiskonnad on sel hooajal vastamisi läinud kolmel korral. Esimeses kahes mängus noppis Tartu naiskond 2:0 ja 3:1 võidud. Viimases kohtumises sai Kalju kirja oma hooaja esimesed punktid, kui koduväljakul alistati Tammeka 85. minuti penaltist 1:0. Liigatabelis hoiavad võistkonnad järjestikkuseid kohti, kui Tammeka on kaheksa punktiga seitsmendal kohal ning Kalju nende järel kolme punktiga. Tammeka peatreener Sirje Roops: "Õhtul kodus on alati hea mängida. Eelmist mängu alustasime väga hästi, kuid ei suutnud oma olukordasid ära realiseerida ja sattusime paanikasse. Sel korral olema stabiilsemad ning tahame punktid koju jätta." Mängija Eva-Maria Niit: "Kalju sai maitse suhu, aga maitseained on meie käes." Kalju mängija Mari Teppan: "Eelmine mäng Tammekaga näitas, et suudame Meistriliigas punkte võita küll. Reedel lähme kõva lahingut pakkuma ja võidab see, kes rohkem tahab." Laupäeval on kavas samuti kaks kohtumist. Esmalt on Saku staadionil vastamisi kohalik Sporting ja Pärnu Vaprus. Mäng algab kell 14.00 ning otsepildis saab vastasseisu vaadata Soccernet.ee portaalist. Seni on omavahelistes mängudes rohkem punkte kogunud Sporting. Esimeses kohtumises saadi koduväljakul kirja veenev 4:0 võit ning teises mängus tehti Rannastaadionil põnev 3:3 viik. Sporting on endale kindlustanud juba medalid, kui neljandal positsioonil paiknevat Vaprust edestatakse 13 punktiga. Sportingu kaitsja Heleri Saar: ,,Selleks aastaks tõmbame muruhooajale kriipsu peale. Mis oleks parem, kui pealtvaatajaid kostitada võiduga ja 3 punkti koju jätta." Põlva Lootospargis lähevad kell 16.00 vastamisi tabelinaabrid Põlva Lootos - Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond. Mõlemad naiskonnad on kindlustanud liigasse püsimajäämise, kui Lootos hoiab 26 punktiga viiendat positsiooni ja ühendnaiskond paikneb 21 punktiga kuuendal tabelireal. Senistes omavahelistes kohtumistes on punkte jagunud mõlemale poolele. Esimeses mängus võttis Lootos 3:1 võidu, kuid teises vastasseisus võttis ühendnaiskond omakorda 3:0 võiduga revanši. Septembri lõpus toimunud kohtumises sai Põlva kirja 4:2 võidu. Lootose peatreener Kaido Kukli: "Võimalik, et tuleb kõva mäng viienda koha peale." Mängija Katrin Piirimaa: "Ühendnaiskonnaga mängides võiks öelda, et oleme kui võrdne võrdsega. Kunagi ei tea, kes võitmas on, enne kui lõpuvile kõlanud. Lähme koduväljakule eesmärgiga anda endast igas situatsioonis parim ning tunda mängust rõõmu. Samuti loodan, et näha saaks palju väravaid, et elu ikka põnev oleks." Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Nii meie naiskond kui ka Põlva FC Lootos on Meistriliigasse püsimajäämise juba kindlustanud. See aga ei tähenda, et kumbki võidupunkte ei ihkaks. Oodata on põnevat lahingut, kuid kes sellest võitjana väljub, selgub juba laupäeval." Mängija Teisi Toomsalu: "Eesootav kohtumine Põlva FC Lootosega nende koduväljakul tuleb kindlasti raske. Meie mängime seal kindlasti oma mängu ning ei anna vastastele midagi lihtsalt. Kas ka kolm punkti saame, seda näitab mäng!" Naiste Meistriliiga kohtumised sel nädalal: Reede, 16. oktoober kell 19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora (Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak) kell 19.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC (Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak) Laupäev, 17. oktoober kell 14.00 Saku Sporting – Pärnu JK Vaprus (Saku staadion) kell 16.00 Põlva FC Lootos – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN (Põlva Lootospark)

https://www.err.ee/553406/kubassaare-tuletorni-renoveerimine-laks-maksma-ligi-89-000-eurot

Kübassaare tuletorni renoveerimine läks maksma ligi 89 000 eurot

Veeteede amet võttis ehitusettevõttelt vastu Saaremaal asuva Kübrassaare tuletorni, mille renoveerimine läks maksma 88 967 eurot.

Saaremaa idarannikul Pöide vallas Kübassaare poolsaarel asuva Kübassaare tuletorni renoveerimistööd hõlmasid vundamendi, fassaadi, tuletorni siseseinte, laternaruumi ning elektrisüsteemi täielikku rekonstrueerimist. Tuletorn on 18 meetrit kõrge ning märgutuli asub 20 meetri kõrgusel merepinnast, see plingib pimeda ajal ja on nähtav 11 meremiili kaugusele. Torni alumine osa on raudbetoonist, üleval paikneb metallist osa, millel on laternaruum ja rõdu. Esimese navigatsioonimärgina paigaldati 1915. aastal Kübassaarde puidust tulepaak. 1923. aastal süttis see pikselöögist põlema ja 1924. aastal ehitati uus laternaruumi ja rõduga raudbetoontorn, mis on tänapäevani kasutuses. Enne seekordset renoveerimist on tuletorn läbinud põhjalikuma remondi viimati 1939. aastal. Tuletorni haldajaks on veeteede ameti Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus. Veeteede ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on tuletornide renoveerimine riigile oluline ülesanne, sest kaasajastatud ja töökorras navigatsioonimärgid on madalate püsikuludega, loovad kindlamad tingimused ohutuks veeliikluseks ja hoiavad ära õnnetusjuhtumeid. „Kohalike maamärkidena ja vaatamisväärsustena on tuletornid olulised ka regionaalarengu seisukohast,“ märkis Arikas. Riigihange tuletorni renoveerimiseks kuulutati välja 19. juunil möödunud aastal ning mullu 24. augustil sõlmiti ehitustööde töövõtuleping äriühinguga GT Corporation SE. Veeteede ameti hallata on 724 navigatsioonimärki, millest 41 on tuletornid. Suur navigatsioonimärkide arv Eestis on tingitud meie liigendatud rannajoonest, saarte rohkusest, tihedast sadamatevõrgust ning lähedal paiknevast rahvusvahelisest laevateest.

https://sport.err.ee/637591/indrek-zelinski-poola-oli-parem-naiskond

Indrek Zelinski: Poola oli parem naiskond

Täna Poola koondiselt 0:6 kaotuse vastu pidanud võtma naiste jalgpallikoondise peatreener Indrek Zelinski sõnas pärast kohtumist, et kuigi vahe naiskondade mängus oli suur, ei väärinud Eesti koondis nii suurt kaotust.

"Eks me tegelikult kaitses seisime korralikult ja organiseeritult, aga sellised suuremad väravavõimalused tekkisid poolakatel pigem meie individuaalsetest eksimustest. Kas me nüüd päris 0:6 kaotust väärisime, aga selge on see, et parem naiskond võitis. Meie kahjuks tasemevahe oli hetkel selline," võttis Zelinski lühidalt mängu olemuse kokku, vahendab Jalgpall.ee. "Meie mängijad, kes väljakul käisid, tegid kõik endast oleneva, et vastastele võimalikult vähe ruumi anda, mis oligi meie mänguplaan. Kindlasti on palju asju, mida on vaja parandada mängijatel ja, mida on vaja parandada võistkondlikult, eriti tegutsemine siis, kui me palli võidame." Esimesel poolajal oli ka Eestil paar head võimalust skoori tegemiseks, kui headesse olukordadesse mängisid ennast nii Ulrika Tülp kui Lisette Tammik. Paraku jäi mõlemal ründajal värava löömisest veidi puudu. "Kindlasti ma usun, et need olukorrad jäävad kripeldama. See on juba vana tont, mis meid vaevab – olenemata vastasest, suudame väravavõimalusi luua, aga me ei suuda neid võimalusi ära kasutada. Kindlasti on realiseerimine asi, mida mängijad saavad ise parandada. Kes teab, et kui mõne nendest momentidest oleks ära löönud, kas see võitja suhtes oleks midagi muutnud, aga kindlasti oleks see mängijatele positiivseid emotsioone andnud," nentis Zelinski, et realiseerimisega on koondis hädas olnud. Teisel poolajal jätkas Poola naiskond oma survet ja lõi omalt poolt veel kolm väravat "Kui võtta lahti need momendid, kuidas meile need väravad löödi – kaks tükki karistuslöögist, üks üle müüri, teine müüri kõrvalt ja kolmas kaarpall taha võrku, siis need ei ole sellised väravad, mida ei saa ära hoida. Jällegi mängus jõudsime neid nii palju segada või õigel ajal õiges kohas olla. Me saime nendega hakkama, aga siis tulevad mõned prohmakad sisse. Poola oli parem naiskond, aga me ei väärinud nii suurt kaotust. Tasemevahe oli selge, aga osad väravad, mis meile löödi, olid välditavad," tõdes peatreener.

https://kultuur.err.ee/311315/suri-naitleja-patty-duke

Suri näitleja Patty Duke

Soolestikus tekkinud veremürgituse tõttu lahkus meie seast Oscari-võitjast naisnäitleja Patty Duke (14.12.1946-29.03.2016).

Patty Duke võitis 1962. aastal parima naiskõrvalosa Oscari filmiga "The Miracle Worker", vahendas Consequence of Sound. See film kasvas välja kaheaastasest Broadway samanimelisest produktsioonist - tol ajal oli Patty Duke noorim Oscari-võitja enda kategoorias. 1963. aastal sai Patty Duke omanimelise telesarja, kus ta portreteeris suurt hulka erinevaid karaktereid. Saade jooksis kolm aastat ning tänu sellele sai Duke ka Emmy nominatsiooni. 1970. aastal pälvis ta aga esimese Emmy auhinna raseda teismelise rolli eest telefilmis "My Sweet Charlie". 1985. aastal sai Duke Screen Actors Guildi ehk SAG-AFTRA presideniks ning hoidis seda positsiooni kuni 1988. aastani. Näitleja Patty Duke lahkus meie seast 29. märtsil veremürgituse tõttu. Tema abikaasa teatas läbi näitlejanna Twitteri, et tema süda on murtud ning Patty Duke armastas kõiki inimesi enda ümber.

https://kultuur.err.ee/966241/ivar-sild-poeet-rockstaar-ja-prohvet-jurgen-rooste

Ivar Sild. Poeet,rockstaar ja prohvet Jürgen Rooste

Ivar Silla peokõne Jürgen Rooste 40. sünnipäevaks.

Nii pole ilus, aga meie sünnipäevad on võtnud kättemaksu mõõtmed: paar aastat tagasi tiksus minu kell nelikümmend ja Jürgen kirjutas kohutava ülistuslaulu, mille peale ma osanud muud teha kui käe taskus rusikasse pista ja vanduda, et puhtalt ta ei pääse. Õnneks ei pidanud ma pikalt ootama, sest kuigi meie sõprus on omandanud vendluse varjundi ja mänglemise, siis miskit tegelikku suurt ja väikest venda pole. Iseloomult on pigem Jürgen Rooste Karlsson katuselt ja mina selline arg Väikevend, kes laseb end igasugustesse asjadesse kaasa kiskuda. Muljet süvendab seegi, et ma elan väljaspool suurt suhtlusringi, väljaspool kirjanduskeskusi jms. Aga statistika on statistika, mina sündisin enne ja vaatan vahel targutavalt positsioonilt, et oh, mida ta jälle kokku keerab ja mis supi sees me taas kaelani kükitame ... Me oleme parimad sõbrad, kelles on üllatavalt palju sarnast (aga piisavalt erinevat) ja kõiges on süüdi kirjandus ja Tallinna Ülikool (tol ajal veel pedagoogiline elik Peda). Seal samas sisseastumiskatsete ukse taga kiikasin ringi ja nägin üht kiilaneva pealae ja habetunud olekuga, veidra kehahoiakuga tüüpi. "Oh, näe minust vanemaidki astub sisse, küllap on miski eriti sügav intellektuaal!" mõtlesin endamisi, olin ju nii-öelda enda ametlikust paar aastat hilisem. Jürgen Rooste puhul on kõik omamoodi tasakaalust väljas, nii ka välimus, mis oli pikka aega tema east ette kihutanud ja tekitab siiani fotograafidele võimaluse panna lehte röökiva ja hirmuäratava poeedi võrdkuju. Mul läks tiba aega, et hakata nägema kui sümmeetrilised näojooned ja ilusad silmad selle esmase pildi taga peituvad. Usutavasti pole ma ainus, kes sellise petupildi ohvriks langenud. Muidugi ei ole küsimus välimuses, pole kunagi olnudki. Me lihtsalt räägime, alates sest uksetagusest, kirjandusest, eelkõige luulest. Tüütame teineteist oma uute tekstidega, sest need on jälle "minu parim tekst seni" ning küllap need alati ongi parimad. Aga juba siit tekibki vahe, kui ma tõesti kunagi tsipa julgustasin Jürgenit, et tekstid Loomingusse saaks, siis tegelikult on Roostes alati see välisele esinev enesekindlus olemas olnud. Me usume erinevatesse loojaradadesse. Mina arvan, et kui raamat on ilmunud, siis sellest peaks piisama, küll lugeja seda kuskil vaikselt omaette nohisedes loeb. Jürgen on pedagoog ja prohvet: "Mis mõttes ei teegi kärtsu ja mürtsu, ei dramatiseeri luuleõhtuid?" Luuleprõmm, mis minu jaoks on kohati kui õõvaunenägu, on talle võistlemiseks ja võitmiseks või kirega kaasaelamiseks loodud. Olgu, kõrvalt võin ma ka vaadata. Me mõlemad saame aru, et luule ja luuletajate positsioon ei ole meie maal just väärtustatud. Aga Jürgen on nii kirglik, naiivsuseni entusiastlik, et ta suudab ja tahab pidevalt inimestele meenutada või suisa õpetada, et see on olemas ja tähtis ... tähtsaim! Tema pani ju Peda ajal käima Sotsia kirjandusfestivali, millest kasvas välja Tallinna kirjandusfestival ja nüüdseks saanud siis HeadRead". Isikliku karisma ja entusiasmi najal oli ta võimeline tegema uskumatuid asju, liigutama juba ammu etableerunud elik tardunud hingi, süstima särtsu küüniliseks muutunud vanematesse kolleegidesse. Suudab seda siiani, sest ta usub, et kui on tähtsaim, siis see peab olema tähtis ka muude jaoks. Muidugi on igasugu asjad läinud teiste inimeste kätte ning nendest on saanud viisakad, meedias kajastatavad korralikud üritused. Meie meedia on festivaliusku ja ootab pressiteateid. Miskit punki ja pöörasust peaaegu ei olegi. Iga inimene võib sisse astuda ja tunda, et ta mõistab kirjandust ning luulet. Nuh, mina enam ei mõista ... Ma päriselt kardan lava ning nõnda väidab Roostegi, et ta kardab, ent terviklikumat ja pöörasemat lavakuju meie põlvkonna luuletajate seest annab ikka otsida. Jah, kellegi jaoks on ta röökija, kellegi jaoks ropp, kellegi jaoks veel midagi. Aga hoolimata hirmust lavale minna, halvasti teha või põruda ta läheb ja elab ning teeb seal kõike päriselt: loeb luulet ja elab sõnadele kaasa nagu oleks viimnepäev, klimberdab klaverit, kargleb ja laulab ... oh issand, laulab. Siiani ei saa ma peast ära: "hell hellakene, kaelas kellakene, tuli läbi öö ..." Ta lõikab end isegi noaga päriselt, et laval teha tarvilik rituaal, ta unustab sümbolismi ja markeerimise ning arvab, et kõik peab olema ehedalt näha. Teinekord alastuski, mis jälle varjab mõnd hirmu, juhib tähelepanu kõrvale õrnast. See võib häirida ja tüüdata, ent see muudab ta vastupandamatuks artistiks. Ta on küll eneseküllane tüüp, ent ta ei ole kade, talle meeldib end jagada ning teistega bändi teha. Läbi kahe aastakümne on tal olnud väga palju erinevaid kooslusi, kellega ta on tuuritanud ja tähelepanu äratanud, kellega raamatuid koos teinud. Kui muidu ikka tõdetakse, et rokkar, kelles on peidus luuletaja, siis tema on poeet, kes ei peida ka enese sisemist rockstaari, vaid laseb selle kõik ilmale kallale. Nii vist peabki. Meil on luuletajate hulgas palju ühiseid lemmikuid ja me jagame luuletehnilises pooles üsna paljut. Jürgeni luule on valdavalt soe ja südamlik, teinekord detailidega naerutav. Vahel ka tüütult bukovskilik, mida poleks üldse tarvis mu meelest, ent ta tahab ... Ma ütlen üsna tihti ja ütlen nüüdki, et Jürgen Rooste "keskpärane" luuletus on peajagu üle enamusest eesti luulest, mida heaks peetakse. Peale tema ja minu on veel vast üks või kaks luuletajat, kes istuvad ja kirjutavad päeva-pooleteisega luulekogu ning sellest saab hea, kui mitte väga hea raamat. See annab kindlasti meile kõigile pisikese kuklataguse enesekindluse, millele toetuda, kui tundub et maailm hakkab luulet unustama. Jürgen on üks väheseid luuletajaid, kes oli mingil hetkel nii staar, et isegi Kroonika ja Õhtuleht pidasid teda teraselt silmas – "normaalsete" luuletajatega seda ei juhtu. Jürgen on ootamatu ja samas kuidagi klassikaline, kiiksuga poeedinatuur. Tema usk luulesse ja selle olemasolu vajadusse paneb ta lavale. Tema usk paremaks inimeseks saamisse paneb ta meediasse kirjutama ja arvama. Ta ei tunnista omaette nokitsemist, vaid tahab, et asjad tõukuksid, parimal juhul temast endast. Ning nad tõukuvadki. Mulle tegelikult meeldib, et kuskil on olemas see kutt, kes võib panna isegi mind tegema asju, mida ma ei usuks endas olevat, ent ma tegelikult saan hakkama ka nii, et ma ei liigu oma kodust kuhugi, muudkui kirjutan, loen ja maalin siin. Lärman virtuaalsuses. Aga Sina, Jürgen, ole sabaga täht edasi ja muudkui lenda üle taeva ning lase ilmal ettekuulutusi kuulda! Ja see vanaks saamise jutt unusta ära, Sa oled igavene teismeline, igavene rock staar ... ära saa kunagi suureks, palun!

https://sport.err.ee/1608629686/korgliigast-langenud-burnley-palkas-peatreeneriks-man-city-endise-kapteni

Kõrgliigast langenud Burnley palkas peatreeneriks Man City endise kapteni

Tänavuse hooaja järel Inglismaa jalgpalli esiliigasse langenud Burnley palkas uueks peatreeneriks endise Manchester City ja Belgia rahvuskoondise kapteni Vincent Kompany.

"Burnley jalgpalliklubi on ajalooline meeskond ja mul on suur au saada selle peatreeneriks. Olen põnevil eesootavate väljakutse ees," sõnas Kompany klubi kodulehele. "Ootan huviga, et saaksin mängijatega töötada ja luua meie fännidele positiivse ja võiduka meeskonna." "Vincent on näidanud muljetavaldavaid tulemusi, juhtides eelmisel hooajal ühe Belgia suurima meeskonna tagasi Euroopasse ja karikafinaali. Oleme tema filosoofiast, nägemusest ja ambitsioonidest vaimustuses," sõnas Burnley esimees Alan Pace. Neljal korral Manchester City ridades Inglismaa meistriks tulnud Kompany lõpetas mängijakarjääri 2020. aastal, misjärel sai temast Belgia kõrgliigaklubi Anderlechti peatreener. Lõppenud hooajal saavutas Anderlecht kolmanda koha ja jõudis karikavõistlustel finaali, kuid Kompany otsustas ametist siiski lahkuda. Burnley pole Kompany lepingu pikkust täpsustanud. Aprilli keskel vallandas Burnley pea 10 aastat ametis olnud Sean Dyche'i, pärast mida täitis ajutiselt peatreeneri kohustusi abitreener Mike Jackson, kes ei suutnud klubi kõrgliigast väljalangemisest päästa. 20 meeskonna konkurentsis sai Burnley 35 punktiga 18. koha, koos nendega langesid esiliigasse ka Norwich City ja Watford. We are delighted to confirm the appointment of Vincent Kompany as first-team manager. Welcome to Burnley, @vincentkompany! #WelcomeKompany | #UTC — Burnley FC (@BurnleyOfficial) June 14, 2022

https://sport.err.ee/611284/naiste-teivashuppes-oli-uks-kvalifikatsiooninormi-alistaja

Naiste teivashüppes oli üks kvalifikatsiooninormi alistaja

Londonis toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel sai naiste teivashüppe kvalifikatsioonis ainsana normist 4.60 jagu kreeklanna Ekaterini Stefanidi.

Viis aastat tagasi samal staadionil olümpiavõitjaks kroonitud ning neli aastat enne seda Pekingis hõbedale tulnud ameeriklanna Jennifer Suhr ei alistanud algkõrgust 4.55 ja peab lõppvõistlust kõrvalt vaatama. Finalistid: Ekaterini Stefanidi GRE 4.60 Sandi Morris USA 4.55 Robeilys Peinado VEN 4.55 Lisa Ryzih GER 4.55 Alysha Newman CAN 4.55 Yarisley Silva CUB 4.55 Nicole Büchler SUI 4.55 Angelica Bengtsson SWE 4.55 Olga Mullina ANA 4.55 Anicka Newell CAN 4.50 Holly Bradshaw GBR 4.50 Eliza McCartney NZL 4.50

https://www.err.ee/559763/valgamaal-pogenes-onnetuses-osalenud-metsaveoki-juht

Valgamaal põgenes õnnetuses osalenud metsaveoki juht

Valgamaal Puka vallas Soontaga külas paiskus rolleri juht veoki möödumisel tekkinud tuulepöörise tõttu teepeenrale, õnnetuses osalenud veok lahkus peatumata sündmuskohalt.

Eile kella 17.20 paiku möödus Võru-Kuigatsi-Tõrva tee 61. kilomeetril 28-aastase mehe juhitud rollerist Peugeot samas suunas liikunud haagisega ja palgikoormaga metsaveok. Veok möödus vastutuleva teise veoki pärast rollerist väga lähedalt ja tekkinud tuulepöörise tõttu kaotas rolleri juht sõiduki üle kontrolli, paiskus teepeenrale külili ning libises koos rolleriga edasi. Veok lahkus peatumata sündmuskohalt ja on tuvastamisel. Rolleri juhile andis kiirabi sündmuskohal esmaabi.

https://www.err.ee/1608523685/liitlased-kasutavad-ukrainale-relvade-saatmiseks-salajast-lennuvalja

Liitlased kasutavad Ukrainale relvade saatmiseks salajast lennuvälja

Ukraina piiri lähedal asub lennuväli, mida lääneriigid kasutavad relvade saatmiseks Ukrainasse. Lennuvälja külastas eelmisel nädalal ka USA kaitseväe ülemjuhataja kindral Mark Milley, kirjutab CNN.

Avalikkuse eest salajas hoitav lennuväli on saanud relvasaadetiste keskuseks, ütles CNN-ile USA kaitseministeeriumi ametnik. Milley külastas lennuvälja eelmisel nädalal ning kohtus seal sõjaväelaste ja lennuvälja personaliga ning sai ülevaate relvasaadetistes. Lennuväli on praegu tihedas kasutuses, mõnel päeval tõuseb sealt õhku 17 lennukit, mis on lennuvälja võimete piir. Lennuvälja asukoht hoitakse saladuses, et kaitsta relvasaadetisi. Seni pole Venemaa saadetisi rünnanud, kuid olukord võib muutuda, kui Vene väed jõuavad sügavamale Ukrainasse. USA ja tema NATO liitlased on seni saatnud Ukrainale 17 000 tankitõrjeraketti ja 2000 õhutõrjeraketti, ütles kaitseministeeriumi ametnik CNN-ile. USA Euroopa operatsioonide keskus EUCOM on üks saadetiste peaorganiseerijaid koos Euroopa liitlastega. Venemaa sissetungist alates on 14 riiki saatnud Ukrainale kaitseabi, nende hulgas mitmed riigid, kes varem pole relvaabi andmisega silma paistnud, kirjutab CNN. Suur osa USA eraldatud 350 miljoni suurusest kaitseabist on juba Ukrainasse jõudnud, ütles ametnik. Viimane kolmandik abist peaks jõudma Ukrainasse lähipäevil või -nädalail. Abiks saadetud relvasüsteeme suudavad Ukraina väed kasutada, viimased õppused toimusid detsembris ja jaanuari alguses, märkis kaitseministeeriumi ametnik.

https://www.err.ee/578988/nevzorov-venemaa-suudab-iga-inimese-onnetuks-teha

Nevzorov: Venemaa suudab iga inimese õnnetuks teha

Venemaa kunagise skandaalse teleajakirjaniku, hilisema riigiduuma saadiku ja praeguse publitsisti Aleksandr Nevzorovi sõnul tegi Nõukogude Liidu lagunemisel Balti riikidesse jäänud venekeelne elanikkond oma valiku nendesse riikidesse elama jäädes ja see valik oli õige.

Kunagi Balti riikide iseseisvumise äge vastane olnud Nevzorov rääkis intervjuus ERR-i venekeelsele telekanalile ETV+, et Balti riikide venekeelne elanikkond oli valmis ära kannatama kõik ebamugavused seoses riigikeele omandamisega ja uude ühiskonda sisseelamisega. "Nad ei haaranud tõrvikuid ja ei asunud ülestõusule, kui olukord oli "kuum". Ja las see venekeelse elanikkonna valik jääda nende valikuks, see on õige valik," leiab Nevzorov erinevalt oma varasematest seisukohtadest praegu. "Sest Venemaa suudab ju iga inimese õnnetuks teha. Venemaa on harjunud sellega, et inimene on õnnetu ja see on inimese tavapärane seisund. Venemaa on alati ohverdanud oma jaburale ideoloogiale sadu tuhandeid saatusi ja elusid," tõdes Nevzorov. Nevzorovi sõnul oli ta impeeriumi sõdur, kes võitles Balti riikide vabaduse vastu nii palju kui see üldse võimalik oli. "Siis ma uskusin sellesse, et on vaja teha kõik selleks, et minu kodu (Nõukogude Liit) ei laguneks. Sest Baltikum oli liidu tähtsaim osa, meie Euroopa, Nõukogude Liidu uhkus - selle liidu eriliseim väärtus," ütles Nevzorov. Mitmel pool Euroopas Venemaa tegelikkusest loenguid pidav Nevzorov on enda kinnitusel erapooletu ja just seetõttu ta suudabki anda Venemaa reaalsusele enamvähem objektiivse hinnangu. "Terve mõistuse seisukohalt on Venemaal kõik ääretult halvasti, kuid on ka fakte, mis annavad lootust muutusteks," kinnitas ta. Nevzorov töötas aastatel 1983–1993 toonases Leningradi Televisioonis ning oli aastatel 1987–1993 populaarse telesaate "600 sekundit" saatejuht ning vaenas oma saadetes ägedalt ka Balti riikide iseseisvumispüüdlusi.

https://sport.err.ee/1608350567/riismaa-tegi-itaalia-klubi-eest-hea-esituse-korsunov-ja-kuuba-heas-hoos

Riismaa tegi Itaalia klubi eest hea esituse, Koršunov ja Kuuba heas hoos

Joonas Riismaa ja Pistoia Basket 2000 alustasid reedel Itaalia tugevuselt teise liiga superkarika finaalturniiri, kui 81:71 (18:13, 23:12, 29:27, 11:19) võiduga San Severo Cestistica üle tagati endale koht poolfinaalis.

19-aastane eestlasest väike äär alustas kohtumist avaviisikus ning viibis lõpuks platsil 31 minutit. Selle ajaga kogunes tema kontole 10 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 2/6, vabavisked 2/2), viis lauapalli (neist kaks rünnakul), kaks vaheltlõiget ning üks resultatiivne sööt, vahendab Korvpall24.geenius.ee. Pistoia resultatiivseimana viskas Jazz Johnson 21 punkti ja hankis viis lauapalli, Lorenzo Saccaggi tõi 18 silma ning Daniele Magro lisas 12 punkti. Kaotajate edukaim oli Michele Serpilli 18 punkti ja kaheksa lauapalliga, Ty Sabin viskas 16 silma. Pistoia poolfinaal toimub laupäeva õhtul ning nende vastaseks tuleb Chiusi Umana, kes alistas veerandfinaalis 74:71 Scafati Givova. Superkarika finaal peetakse pühapäeval. Itaalia teises parimas liigas pälvisid võidud nii Kirill Koršunovi koduklubi Montenegro Sutori kui ka Gregor Kuuba leivaisa Livorno Libertas. Eestlased olid heas hoos ning Kolšunovi arvele jäi võidumängus 17 punkti ja Kuuba panustas meeskonnale 12 silmaga. Loe pikemalt Korvpall24.geenius.ee portaalist.

https://www.err.ee/857382/endine-suursaadik-moskvas-suhtluskogemust-venemaaga-tuleb-hoida

Endine suursaadik Moskvas: suhtluskogemust Venemaaga tuleb hoida

Eesti suursaadik Venemaal 2015–2018 Arti Hilpus leiab, et suhete madalseisust hoolimata tuleks näha vaeva selle nimel, et Eestis ei kasvaks üles põlvkond riigiametnikke, kel pole mingit suhtluskogemust Vene kolleegidega, kirjutab Maaleht.

"Hoolimata madalseisust riikidevahelistes suhetes, mis on püsinud suurelt osalt muutumatuna alates 2014. aastast, oleme püüdnud suhtluskanaleid lahti hoida," rääkis Hilpus usutluses Maalehele."Ka siis, kui tekib arusaamatusi või keerulisi olukordi, on vaja teada, kelle poole pöörduda. Selliste kontaktide arendamine ja säilitamine on iga saatkonna oluline tegevus." Hilpus lisas, et on oluline, et ka teiste Eesti ametkondade jaoks ei muutuks Venemaa täiesti tundmatuks maaks, kellega enam ei ole säilinud suhtluse traditsiooni. "Ajalooliselt meil on ikkagi olnud töötasandil suhted erinevate ametkondade vahel, kas siis siseministeeriumi allasutused, PPA või MTA, keskkonnaministeerium, rahandusministeerium jne. Üks viimaseid kõrgeid riigiametnikke Eestis, kel püsisid toimivad töökontaktid oma Venemaa kolleegiga, oli meie endine maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. Vahepeal on küll ka tol ajal meie suhtluspartneriks olnud Venemaa tolliteenistuse direktor uue mehe vastu välja vahetatud," selgitas Hilpus. Selliste kontaktide olemasolu on Hilpuse sõnul vajalik, et Eestis ei kasvaks üles terve riigiametnike põlvkond, kellel tegelikult ei ole praktilise suhtlemise kogemust Venemaa kolleegidega või kes oskavad Venemaa asutuste kohta järeldusi teha ainult selle põhjal, mida meediast loetud või teiste riikide esindajatelt kuuldud. Hilpus tõdes, et sellel, et suhtlus on paljudes valdkondades kannatada saanud ja hääbunud, on objektiivsed põhjused. "Seda ei saa meie süüks panna. Eriti oli ränk hoop usaldusele Eston Kohveri röövimise juhtum – kuni selleni välja, et täna küsitakse, kas Eesti riigiametnik üldse julgeb sõita Venemaale töölähetusse. Kes teab, mis tuuled seal parajasti puhuvad, kas ei teki tal komplikatsioone, ega ta ei satu mingisuguse skeemi ohvriks." "Kui me katsume mingit suhtluse ja Venemaa tundmise kompetentsi hoida, siis üritagem anda ka reaalset sisu selle lootusele, mis näiteks Euroopa Liidus on Eesti ja teiste Balti riikide aadressil säilinud, et rääkige nüüd teie Venemaast, teie ju olete lähinaabritena reaalselt eksperdid," märkis suursaadik. "Aga ekspert olemine eeldab ka seda, et sul on reaalseid kogemusi selle teise poolega, et sa oled nendega praktiliselt suhelnud, otseallikast infot saanud."

https://www.err.ee/559065/kaljurand-venemaa-pole-ara-teinud-mitte-ainult-usa-le-vaid-koigile-laaneriikidele

Kaljurand: Venemaa pole ära teinud mitte ainult USA-le, vaid kõigile lääneriikidele

Kui vaadata USA ja Venemaa riigipeade Barack Obama ning Vladimir Putini vägikaikavedu maailma konfliktikolletes, siis võib nentida, et võidupunkte on noppinud pigem Putin kui USA. Välisminister Marina Kaljurand märkis saates "Reporteritund", et tegelikkuses pole Putin ära teinud mitte üksnes USA presidendile, vaid kogu lääneriikide kogukonnale, mis on koondunud Euroopa Liidu ja NATO ümber.

"Võib öelda, et näiteks Krimmi okupeerimisega tegi Putin ära Euroopa Liidule, kuna see toimus meie vahetus naabruses ning me teadsime pärast Gruusiat, mida võib oodata, kuid me ei osanud sellele reageerida," möönis välisminister. "Ma ei tahaks tõmmata vägikaikaveo paralleeli mitte ainult president Putini ja Obama vahele, vaid see on kogu Lääne maailmaga konflikti minemine," lisas Kaljurand. Vaadates viimaste aastate arenguid, võib öelda, et Putini administratsiooni eesmärgiks on NATO ja EL-i ühtsuse lagundamine. "Ma ei arva, et Putin püüaks Süüria konflkti abil lagundada NATO-t, kuid loomulikult meeldiks Putinile näha NATO-t killustatuna, nagu Venemaa on väga oskuslikult mänginud üksteise vastu EL-i liikmesriike," rääkis Kaljurand. Samas toonitas minister, et praegu on NATO palju ühtsem kui EL ning arutelud, mis alliansis toimuvad, on konsensuslikumad. "Vahel on huvitav vaadata oma kolleege, kes räägivad ühte juttu NATO laua taga, kuid natuke teist juttu Euroopa Liidu laua taga. Eesti välisminister on mul väga hea olla, sest ma räägin ühte juttu igal pool," sõnas Kaljurand. Moskva on Süüria konflikti muutnud keerukamaks Süüria kodusõda pole aga Euroopa Liitu puutumata jätnud, sest pärast Venemaa sekkumist Lähis-Ida konfliktikoldesse suurenes ka põgenike arv ja nendest lähtuv rändesurve EL-i liikmesriikidele. Surve kasvuga muutusid populaarsemaks ka liikmesriikides tegutsevad populistlikud paremäärmuslikud jõud, mida aga toetab otseselt või kaudselt Kreml. Kaljurand tunnistas, et Venemaa aktiivne sekkumine nii Süüria kodusõtta kui ka Genfi rahuprotsessi on teinud olukorra väga keeruliseks ja segaseks. "Ma olen nõus, et migratsioon on Euroopat lõhestanud, sest kui me läheme aastatagusesse aega, kui komisjon esitas liikmesriikidele kvoodid, kui palju peab iga riik põgenikke vastu võtma, siis see lõhestas Euroopat ning sellest lõhest ülesaamine võttis aega pea pool aastat," selgitas Kaljurand. Tema sõnul oli veel eelmisel suvel EL-i välisministrite kohtumistel väga palju süüdistamist, kuid taoline suhtumine muutus sügisel, kui sai selgeks, et kriis ei kao ja liikmesriikide vastastikune vaidlemine ning eraldumine ei vii kuskile. "Venemaa on saavutanud selle eesmärgi, et EL-i riigid on üksteisest eraldunud, aga mina näen ka positiivset: kuna on aru saadud, et kui me koos ei tegutse, siis tulevadki võimule parempoolsed ekstremistlikud ja populistlikud parteid," toonitas välisminister. Euroopa Liit ei sulgu Kaljuranna arvates peab EL seadma fookuse migratsioonikriisile, sest poliitilised otsused on vastu võetud, aga neid pole piisavalt efektiivselt rakendatud: on nendeks otsusteks välispiirde kaitse, võitlus organiseeritud kuritegevusega Vahemerel või majandusmigrantide tagasisaatmine. Seetõttu lisas välisminister, et antud kontekstis oli Brüsseli ja Ankara vaheline lepe otstarbekas ja hea, sest partneriteta rändekriisi ei lahenda. "Euroopa ei kaota oma humaansust, sest me võtame vastu need, kes põgenevad sõja eest. Me ei sulgu nende inimeste jaoks, kes tahavad tulla tööle või õppima. On lihtsalt teised vahendid, taotlused ja hoopis teine kord Euroopasse pääsemiseks," rõhutas välisminister. Kuula "Reporteritundi" täismahus siit:

https://sport.err.ee/1608294570/simone-biles-loobus-veel-uhest-olumpiastardist

Simone Biles loobus veel ühest olümpiastardist

Ameerika Ühendriikide võimlemistäht Simone Biles ei osale Tokyo olümpiamängudel ka vabaharjutuses, mis tähendab, et tal jääb veel vaid üks võimalus medalit võita.

24-aastasest Bilesist oodati nende mängude üht suuremat tähte, aga individuaalse mitmevõistluse finaali eel loobus ta võistlemast, viidates oma vaimsele tervisele. Hiljem loobus Bilesi osalemast ka toenghüpetes ja rööbaspuudel. Ameeriklanna sõnul on tal õhus viibides probleeme koordinatsiooniga ja see võib olla sportlasele ohtlik. Pärast vabaharjutusest loobumist jääb Bilesil võimalus püüda medalit veel üksnes poomil, mis on kavas teisipäeval. Viis aastat tagasi Rio de Janeiros neli kuldmedalit teeninud Biles tuli Tokyosse kuue kulla järele, mis võinuks teda teha olümpiaajaloo tituleerituimaks naissportlaseks.

https://www.err.ee/996885/kohus-moistis-navalnoilt-laimu-eest-1-4-miljoni-dollari-suuruse-kahjutasu

Kohus mõistis Navalnõilt "laimu" eest 1,4 miljoni dollari suuruse kahjutasu

Vene kohus määras esmaspäeval opositsiooniaktivistidelt Aleksei Navalnõilt ja Ljubov Sobolilt 88 miljoni rubla (1,4 miljonit dollari) suuruse kahjutasu firmale, mida kontrollib Kremli lähedane liitlane.

Navalnõi korruptsioonivastane fond (FBK) avaldas veebruaris uurimuse, milles kritiseeris koole toitlustava ettevõtte toidukvaliteeti. FBK teatas firma endisele töötajale viidates, et ettevõtet kontrollib "Putini kokana" tuntud ärimees Jevgeni Prigožin, kes on president Vladimir Putini lähedane liitlane ja kelle suhtes USA on kehtestanud sanktsioonid. "Nad mürgitasid koolides ja lasteaedades lapsi. Dokumenteeritud on düsenteeriajuhtumeid. Aga maksma peame meie," kirjutas Navalnõi esmaspäeval Instagramis. Navalnõi kõneisik Kira Jarmõš ütles, et Navalnõi ja Sobol, kellel keelati kandideerida tänavu Moskva linnaduumasse, peavad mõlemad maksma ettevõttele Moskovskii Školnik umbes 29 miljonit rubla. Samuti nõuti fondilt raporti tagasivõtmist. Jarmõš lisas, et nad kaebavad kohtuotsuse edasi.

https://sport.err.ee/1608716227/kardispordi-hooaeg-lopeb-karikavoistluste-etapiga-laupaeval

Kardispordi hooaeg lõpeb karikavõistluste etapiga laupäeval

Nelja etapiga võistlussarja karikavõitjad selgitatakse juba sel laupäeval välja uhiuuel Porsche Ringi kardirajal. Punktiseis on võistlusklassides enne hooaja viimast etappi väga põnev.

Pärnu külje all asuva Porsche Ringi kardirada on rajatud suure ringraja sisse. Kardirada kasutab küll osasid suure võistlusraja sektsioone, sealhulgas stardisirget. Ligikaudu kilomeetri pikkune kardirada on esmaste testide tulemusena näidanud end kui väga kiire rada, mille rohked painded on isegi kiiremate kartide jaoks ennustatavalt täisgaasil võetavad. Kiireimas kardiklassis on punktitabeli kolm esimest kohta hõivanud AIX Racing Teami võistlejad Siim Leedmaa, Markus Kajak ja Ken Oskar Algre. Mõne nädala eest võistles sama kolmik edukalt maailmameistrivõistlustel Le Mansis. Algre kolmas positsioon pole aga sugugi kaljukindel, kuna vaid punkti võrra jääb temast maha kogenud Mario Vendla (KH Racing). Maailmaklassi duo Leedmaa-Kajaku duell saab aga juba ette ennustades olema põnevust täis. Arvestades Leedmaa ja Kajaku olematut punktivahet, tuleb hooaja üldvõitjaks see, kes lõpetab Audru võistlusel eespool. Kiires otseveoliste klassis OK juhib üldarvestuses Richard Viigisalu (KH Racing). Suur edu on aga paljuski tingitud sellest, et Robin Särg (Gear Racing) ja Mia-Mariette Pankratov (AIX Racing Team) on mõlemad saanud tänavusel hooajal sõita ühe etapi vähem. Sarnane seis ootab ees klassis OK-Junior, kus Andri Tšikini (AQVA Racing) punktiedu jälitajate ees on justkui turvaline, kuid arvestada tuleb tiimikaaslase Mark Dubnitski ühe vähem sõidetud võistlusega. Neid kaht lahutab omakorda hooaja avavõistluse võitnud ning seejärel stabiilselt punkte kogunud Andrey Borodin (Talvar Racing). Kõige suurema võistlejate arvuga kardiklassis Mini on hooaja jooksul rajal käinud koguni 28 võistlejat, kelle seast veel seitsmel on vähemasti teoreetiline võimalus tulla karikavõistluste võitjaks. Senise kolme etapi võidud on jagunenud kolme erineva sõitja vahel, kelle hulgast ei leia muuseas üldarvestuse liidrit Theodor Toobalit (AQVA Racing). See aga ei tähenda antud konkurentsis midagi, sest võit on tal käega katsutavas kauguses olnud mitmel etapil. Sama kehtib kolmandat kohta hoidva Mattias Ojapõllu (Vihur Team) kohta. Võidurõõmu on aga maitsta saanud Toobali tiimikaaslased Meryl Peldes ja Albert Tamm ning samuti Lange etapil hiilanud Aron Kivilo (Talvar Racing). Pisemas karikavõistluste klassis Micro tõusis Langel saadud võiduga punktitabeli liidriks senise hooaja jooksul korduvalt etapivõidust ilma jäänud Patrick Orvandi (KS Academy). Teist kohta hoidev Markus Kasepõld (Rapla Kardiklubi) võitis küll hooaja avaetapi, kuid sealt edasi on kiire poiss kogenud rohkelt ebaõnne. Käina etapi võitnud ja Langel kolmas olnud Remi Rubin (AQVA Racing) hoiab Kasepõllu taga kolmandat kohta. Karikavõistluste viimasel etapil tulevad rajale ka Cadet-klassi võistlejad. Traditsiooniliselt selles võistlusklassis punktiarvestust ei peeta. Pärnu külje all Porsche Ringil laupäeval sõidetavat etappi on pealtvaatajatel võimalik jälgida tasuta kohapeal. Ajakava laupäeval, 17. septembril: 10.00 - soojendussõidud 10.54 - ajasõidud 12.15 - I eelsõit 13.28 - II eelsõit 14.38 - finaalid

https://www.err.ee/748378/venemaa-kavatseb-uuesti-laanemerel-lati-lahistel-rakette-tulistada

Venemaa kavatseb uuesti Läänemerel Läti lähistel rakette tulistada

Venemaa kavatseb Läänemerel Läti majandusvete kohal uuesti rakette tulistada, teatas Läti kaitseministeeriumi kõneisik Kaspars Galkins reedel.

Moskva teavitas Läti tsiviillennundusametit, et Vene merevägi kavatseb korraldada rakettide tulistamise 19. aprillil kella 11.00-st kuni 23.00-ni. Galkinsi sõnul palus Venemaa, et Läti sulgeks17.-19. aprillini õhuruumi 20 kilomeetri kõrgusel ja 40 kilomeetri kaugusel Läti rannikust. Läti kaitseministeerium on seisukohal, et sellised raketikatsetused Läti territoriaalvete lähistel on provokatiivsed, ning väljendas muret Venemaa suutlikkuse üle rakettide tulistamist turvaliselt läbi viia. Venemaa teavitas märtsi lõpus Lätit, et korraldab 4.-6. aprillini Läänemerel Läti majandusvete kohal raketikatsetusi. Ühtegi raketti sel ajal toimunud Vene mereväe õppustel välja ei tulistatud.

https://www.err.ee/1608345893/rahandusminister-tegi-ettepaneku-aktsiisitousud-aasta-vorra-edasi-lukata

Rahandusminister tegi ettepaneku aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi valitsusele ettepaneku uut riigieelarvet tehes lükata aasta võrra edasi muidu 2022. aastal tõusma pidanud kütuste ja elektri aktsiisid.

"Kuna see pragune üleüldine hästi kiire hinnatõusufoon teeb kindlasti murelikuks ja selge on, et mingit soovi hinnatõusule ju täiendavat hoogu anda ei ole kellelgi valitsuses. Seda arvesse võttes on meil valitsuses praegu arutluse all ettepanek, et järgmisel aastal siis langetada või hoida aktsiise 2020. aasta tasemel," ütles Rosimannus. "Arutelud eelarve üle veel jätkuvad, aga seda saab öelda küll, et valitsusel ei ole soovi kiirenenud inflatsiooni tingimustes täiendavateks hinnatõusudeks tõuget anda," märkis ta. Rosimannuse sõnul jääks aktsiisitõusu aastaks edasilükkamise tõttu eelarvesse laekumata suurusjärgus 50 miljonit eurot. "Aga teise külje pealt väga kiire hinnatõus toob muidugi teisesuunalise surve eelarvele. Me ei saa vaadata ainult laekumist, vaid arvestada tuleb kogumõjuga ja kogu selle suure pildiga. Ja just seda kaaludes praegu valitsus ettepanekut arutab. Et aktsiisid jääksid järgmisel aastal tõusmata," rääkis Rosimannus. Rahandusminister rääkis, et nüüd peaks riigikogu aktsiisitõuse edasi lükkava seadusemuudatuse vastu võtma enne eelarve vastuvõtmist. Keskerakonna esimees Jüri Ratta sõnul toetab Keskerakond aktsiisitõusu edasi lükkamist. "Kui vaadata viimaseid uudiseid 7. septembri ajal inflatsioonist, siis selge on see, et see kõrge inflatsioon lööb just haavatavamaid gruppe meie ühiskonnas," ütles Ratas. Ratas lisas, et just kõrget inflatsiooni arvestades tuleks 2022. aasta maist aktsiisitõusud vähemalt aasta võrra edasi lükkama ja et see on eelarveläbirääkimistel olnud Keskerakonna positsioon. Ettepaneku jätta ära järgmise aasta aprilliks planeeritud elektri-, kütuse- ja gaasiaktsiiside tõusu on teinud varem ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Pentus-Rosimannuse sõnul langetatakse eelarvet puudutavad põhimõttelised otsused selle nädala lõpuks. Valitsus esitab 2022. aasta eelarve parlamendile arutamiseks tõenäoliselt 30. septembril. 2020. aasta kevadel otsustas valitsus keset koroonakriisi langetada maikuust diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära ajutiselt kuni 2022. aasta aprilli lõpuni. Otsuse kohaselt langetas riik diislikütuse aktsiisimäära 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta. Koos diislikütuse määraga langesid ka muud sellega seotud määrad, nagu eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär. Langes ka kerge ja raske kütteõli aktsiisimäär. Maagaasi aktsiisimäär langes 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär langes pea kaks korda, 107,71 eurolt 55 eurole 1000 kilogrammi kohta. Elektrienergia aktsiisimäär vähenes 4,47 eurolt 1 eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele odavnes elekter 3,1 protsendi võrra.

https://sport.err.ee/1608734785/prantsusmaal-laksid-tennisistid-matsi-jarel-omavahel-touklema

Prantsusmaal läksid tennisistid matši järel omavahel tõuklema

Prantsusmaal Orleansis toimuval Challengeri tenniseturniiril läksid bulgaarlane Adrian Andreev (ATP 247.) ja prantslane Corentin Moutet (ATP 64.) peale matši omavahel tõuklema.

Mängu lõppedes läksid mehed omavahel võrgu juurde kätt suruma, kuid seejärel hakati tõuklema. Moutet ütles hiljem antud intervjuus, et Andreev oli talle mitu korda halvasti öelnud, mis ajas prantslase närvi, kirjutab Eurosport. Oli näha, et mõlemad mängijad haarasid üksteise käest väga tugevalt ning pärast seda läks tõuklemiseks. Kohtunik sekkus kiiresti, et vältida edasist vägivalda. Moutet avaldas hiljem sotsiaalmeediasse enda vaatenurga kogu situatsioonist, kurtes vastase käitumise üle. "Ma ei taha vabandada selle pärast, mis mängu lõpus juhtus," kirjutas Moutet. "Ta ähvardas mind ja palus mul teda väljaku väljapääsu juures oodata. Seda ma ka tegin, kuid mul oli 10 minutit raskusi tema leidmisega. Ta oli peitnud end kuue turvamehe taha," lisas Moutet. Adrian Andreev and Corentin Moutet got physical after their match in Orleans. Ugly. https://t.co/c74cug7YGW — José Morgado (@josemorgado) September 29, 2022

https://www.err.ee/884908/kirjanik-mikita-muus-polismetsa-arimeestele

Kirjanik Mikita müüs põlismetsa ärimeestele

Populaarne kirjanik, metsade ja põlislooduse suur kaitsja Valdur Mikita müüs 130-aastase männimetsa puiduettevõttele, kes seal õige pea lageraie tegi.

Mikita, kes avaldas 2013. aastal vahest oma tuntuima teose "Lingvistiline mets", võõrandas sama aasta märtsis Farad Groupile vanatädilt päranduseks saadud kolme hektari suuruse metsamaa Viljandi maakonnas Marjamäe külas, kirjutab Postimees. Kuna Mikita pere kodutalu ümber oli nagunii palju metsa, ligikaudu 30 hektarit, leidis ta, et targem on Nõmme kinnistu maha müüa. "Selline mets, millega pole emotsionaalset sidet või mida ei soovi majandada, ongi targem maha müüa," sõnas Mikita. Tagantjärele peab Mikita müüki siiski veaks. Detsembri alguses avaldas Mikita uue raamatu "Eesti looduse kannatuse aastad", mis on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Mikita sõnul on raamat läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. "Põlisrahvana läheb meil üpris kehvasti ja see põlisrahva teema on see, kus me oleme veel kontaktis loodusega. Kui me selle kontakti - metsa ja mereranna ära kaotame, läheb midagi kaotsi ka meie põlisrahva olemusest. Ja vot see on halb," rääkis Mikita.

https://www.err.ee/576354/roivas-moseest-palvemaja-rajamine-ei-eelda-valitsuse-heakskiitu

Rõivas mošeest: palvemaja rajamine ei eelda valitsuse heakskiitu

Peaminister Taavi Rõivas ütles Türgi välisministri juttu kommenteerides, et mošee rajamiseks ei pea valitsuselt luba küsima, kuid samas tuleb arvestada, et Eestis on väike moslemikogukond ning neil on mošee juba olemas.

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles neljapäeval välisministeeriumis peetud loengu ajal, et Türgi on valmis toetama Eestisse mošee rajamist. "Kui eestlased on nõus, siis ehitaksime suurima heameelega mošee siia Tallinna või mujale. Toetaksime seda heameelega," rääkis ta. Rõivas ütles täna Vikerraadiole, et palvemaja rajamiseks ei pea Eestis valitsuselt luba küsima, kuid samas on mošee rajamise jutt väga hüpoteetiline. "Ta ei öelnud, et nad kindlasti tahavad seda ehitada. [See jutt oli] pigem tingimuslik, et kui kohalik moslemikogukond plaanib seda ehitama hakata, siis nemad on valmis toetama," rääkis Rõivas. "Meil on ikkagi väga tilluke moslemikogukond ja nende praegune palvemaja on Keevise tänaval täiesti olemas. Ma ei ole teadlik, et nad plaaniksid väga suurejooneliselt seda laiendada."

https://www.err.ee/1608411218/esimeste-vaktsiinisustide-hulk-vahenes-nadalaga-viiendiku-vorra

Esimeste vaktsiinisüstide hulk vähenes nädalaga viiendiku võrra

Möödunud nädalal tehti esimesi vaktsiinisüste viiendiku võrra vähem kui nädal varem. Lisa- või tõhustusdooside hulk kuigivõrd ei vähenenud.

Möödunud nädalal tehti kokku 40 702 kaitsesüsti, mida on viie protsendi võrra vähem kui nädal varem, mil koroonavaktsiine süstiti 42 673 korral. Iseäranis on aga langenud esimeste vaktsiinisüstide hulk - kui veel ülemöödunud nädalal tehti neid 7727, siis möödunud nädalal juba 6120 ehk 20 protsenti vähem. "Me näeme, et esimeste dooside tegemine on väga selgelt seotud ühiskonna ohutunde tasemega. Viiruse levik on viimastel nädalatel veidi vähenenud ja ka esimeste vaktsiinidooside tegemine on sellega languses. Meie töö on tagada, et võimalikult palju inimesi jõuaks vaktsineerima, vaatamata sellele, et ohutunne ühiskonnas on vähenenud. Kesksel kohal on siin vaktsineerimise kättesaadavus kõigile inimestele. Selge on aga ka see, et inimestele, kes on tänaseks vaktsineerimata, tuleb läheneda senisest personaalsemalt ja aina olulisem on nõustamise roll," kommenteeris sotsiaalministeeriumi vaktsineerimise kommunikatsioonijuht Kadri Hansalu. Ent esimeste dooside vähenemine on põhjendatav ka perearstide hoogtöökampaania lõpuga. Nimelt kestis 27. oktoobrist 5. novembrini kampaania, kus vaktsineerima sai minna suvalise perearsti juurde, sõltumata tema nimistusse mittekuulumisest. Hansalu kinnitas, et perearstide kampaania oli edukas, lisades, et perearstid saavad tulemustasu vaktsineerituse tõstmiseks oma nimistus aasta lõpuni. Valitsuse otsusega on selleks eraldatud viis miljonit eurot, mis makstakse välja kriteeriumite täitmisel. Ent nüüd vaktsineeritakse vaid oma nimistu patsiente. "Patsientide läbihelistamise ajal lepiti kokku aegu vaktsineerimiseks ka järgnevateks nädalateks ja helistamistega jätkatakse. Siin aitab perearste ka haigekassa, kes tellib helistamisi kõnekeskustest, aga selge on see, et perearsti personaalne kontakt mõjub kõige paremini," ütles Hansalu. Hansalu lisas, et vaktsineerimisega jätkavad ka senised vaktsineerimispunktid ning jätkub koostöö kohalike omavalitsuste ja tööandjatega välja töötatud lahenduste pakkumisel, ent ka tervise arengu instituut ja riigikantselei innotiim jätkavad uute viiside väljatöötamist, kuidas aidata enamatel inimestel vaktsineerimisotsuseni jõuda.

https://www.err.ee/563175/irl-ile-annetas-teises-kvartalis-koige-rohkem-margo-klaasmagi

IRL-ile annetas teises kvartalis kõige rohkem Margo Klaasmägi

Isamaa ja Res Publica Liit sai käesoleva aasta teises kvartalis suurima annetuse ärimees Margo Klaasmägilt, kes annetas erakonnale 6000 eurot. Kokku sai IRL annetustena 211 200 eurot.

Suurematest annetajates saab välja tuua veel Väino Kaldoja, kes annetas 5000 eurot, Andres Lume, kes annetas 4000 eurot ja Einar Vallbaumi, kes annetas 2525 eurot. Väino Kaldoja tegi suurannetuse ka Reformierakonnale, kandes parteile üle 10 000 eurot.

https://www.err.ee/677971/trump-peab-esmaspaeval-rakendama-kongressi-vene-sanktsioonide-seadust

Trump peab esmaspäeval rakendama kongressi Vene-sanktsioonide seadust

Esmaspäeval saabub tähtaeg, mil USA presidendi Donald Trumpi administratsioon peab kasutama kongressi poolt antud volitust kehtestada Venemaa vastu sanktsioone presidendivalimistesse sekkumise eest.

Täpsemalt karistataks sanktsioonidega ettevõtteid ja isikuid, kes on teinud koostööd Venemaa kaitse- ja luuretööstusega. Samuti peaks rahandusministeerium teatavaks tegema uue nimekirja ettevõtjatest, kellel on Venemaa presidendi Vladimir Putiniga lähedased sidemed, vahendas Politico. USA meedia ei ole sugugi kindel, et president Trump tähtajast kinni peab. Viimati venitas Trump sanktsioonide kehtestamisega pea kolm nädalat kuni sekkus senati välisasjade komitee vabariiklasest juht Bob Corker. USA senat kehtestas uued Venemaa vastased sanktsioonid möödunud aasta suvel. Eelnõu võeti vastu häältega 98-2. Ühtlasi võeti Trumpilt ära võimalus sanktsioone ilma kongressi nõusolekuta tühistada. Kuigi Trump allkirjastas tookord sanktsioonide seaduse, tegi ta selle suhtes kriitikat ning süüdistas kongressi põhiseadusliku volituste ületamises. Igal juhul jälgitakse administratsiooni samme nimetatud küsimuses tähelepanelikult arvestades Trumpi positiivseid sõnu Venemaa aadressil valimiskampaania ajal ning endiselt kestvaid juurdlusi Venemaa sekkumise asjus. Sanktsioonide rakendamine täie jõuga tähendaks USA-Vene suhete järjekordset pingestamist, mingi venitamistaktika või seaduse vaid sümboolne rakendamine oleks aga kongressi tahte eiramine. Rahvasaadikute parteideülene soov Venemaad karistada pole kuhugi kadunud ning ka nüüd võttis hulk rahvasaadikuid mõlemast parteist sõna, et presidendi meeskond sanktsioonide rakendamisega ei venitaks. Kreml nimetas võimalikke uusi sanktsioone esmaspäeval USA katseks mõjutada märtsis toimuvaid Vene presidendivalimisi. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lisas Reutersi teatel, et Moskva kommenteerib uusi sanktsioone pärast nende põhjalikumat analüüsimist.

https://sport.err.ee/609516/kauber-loi-treeningmangus-kaks-varavat

Kauber lõi treeningmängus kaks väravat

Eesti jalgpalluri Kevin Kauberi koduklubi Jelgava kasutas Läti kõrgliiga kalendris tekkinud pausi sõpruskohtumiste pidamiseks. Eilses matšis Läti esiliigasse kuuluva Auda vastu virutas noor Eesti ründaja kaks väravat.

Kui mõne päeva eest tehti Leedu klubi Taurasega võõrsil 2:2 viik, siis eile võitis Jelgava koduväljakul Auda vastu avapoolaja 5:0 ning mängu koguni 8:0. Kauber lõi oma mõlemad väravad esimesel kolmveerandtunnil, vahendab Soccernet.ee. Liiga jätkub Jelgava jaoks esmaspäeval, kui kell 19 võõrustatakse tabelis teist kohta hoidvat Liepajat. Jelgava kalendrisse tekkis tühimik, sest esialgse mänguplaani kohaselt oleksid nad pidanud möödunud esmaspäeval mängima Babitega. Babite aga visati kihlveopettuste tõttu eelmisel kuul Läti kõrgliigast välja.

https://menu.err.ee/866872/suri-operaator-pikaaegne-etv-tootaja-kaljo-joekalda

Suri operaator, pikaaegne ETV töötaja Kaljo Jõekalda

Meie seast lahkus operaator ja pikaaegne ETV töötaja Kaljo Jõekalda (19.02.1937-05.10.2018).

Kaljo Jõekalda tuli televisiooni tööle 1957. aasta 1. novembril, siis kui see asus veel vanas raadiomajas. Algul operaatori assistendi, 1959. aastast juba kinooperaatori ametis. Kaljo Jõekalda on olnud operaatoriks paljude dokumentaalfilmide juures, nende hulgas näiteks "Tuglase tuli põleb", "Mees laulusillalt", "Kreedo", "Rõõm ja mure" ja "Kui ainult seda sinist rukkilille...". Selle lisaks on ta töötanud mitmete muusikafilmide, uudistesaadete süžeede ja filmide režissöörina. Tema töö on saanud ka avaliku tähelepanu ja tunnustuse Kaljo Jõekalda töötas Eesti Televisioonis kuni 1995. aasta maikuuni. Ärasaatmine toimub neljapäeval, 11. oktoobril kell 12.30 Pärnamäe kabelis.

https://sport.err.ee/834203/raim-kaotas-jaapanis-parima-noorratturi-sargi

Räim kaotas Jaapanis parima noorratturi särgi

Jaapani velotuuri viiendal etapil sai Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) 63. ja Martin Laas (Team Illuminate) 65. koha.

Etapivõidu võttis Thomas Lebas (Kinan Cycling Team), sama aja sai ka Laasi tiimikaaslane Jorge Camilo Castiblanco. Kolmandaks tulnud Dylan Sunderland (Bennelong SwissWellness Cycling Team) kaotas 20 sekundit. Räim ja Laas jäid Lebasist maha 9.57, vahendab Marathon100. Kokkuvõttes kukkus Räim kolmandalt positsioonilt 38. kohale (+9.47), Laas paikneb 58. real (+18.32). Pärast kolmapäevast etappi parimaks noorratturiks tõusnud Räim langes selles arvestuses kümnendaks. Reedel on kavas kõigest 32,9 km pikkune grupisõit, mille distantsi teine pool kulgeb ülesmäge. Jaapani tuur lõpeb pühapäeval.

https://www.err.ee/1236658/eesti-plaanib-loobuda-moderna-vaktsiini-lisatarne-taotlemisest

Eesti plaanib loobuda Moderna vaktsiini lisatarne taotlemisest

Sotsiaalminister Tanel Kiik teeb valitsusele ettepaneku loobuda Moderna vaktsiini lisatarnete taotlemisest, sest need on kallimad ja jõuaksid kohale liiga hilja. Selle asemel võidakse veelgi juurde tellida Pfizeri/BioNTechi vaktsiini, mille tarnekindlus on suurem.

Eesti on sõlminud Modernaga põhilepingu 234 000 doosi koroonavaktsiini ostmiseks. Sel nädalal jõuab Eestisse esimene 1200 doosi sellest tarnest, millega saab ära vaktsineerida 600 inimest. Lisaks sellele jõuab jaanuaris Eestisse veel vaid tuhat doosi Moderna vaktsiini. Esimese kvartali jooksul on Eestile garanteeritud 30 000 doosi, teisel ja kolmandal kvartalil kummalgi veel 100 000 doosi. Võimalusest tellida Moderna vaktsiini lisatarne kavatseb Eesti aga loobuda, selle asemel peaks hoopis tõstetama Pfizer/BioNTechilt tellitavaid lisatarneid, kui valitsus sotsiaalminister Tanel Kiige ettepanekud heaks kiidab. "Täiendavad Moderna vaktsiini ostud tuleksid kõrgema hinnaga ja tarned tuleksid praeguse info põhjal kõige varem kolmandas kvartalis, aga võib-olla ka alles neljandas kvartalis," põhjendas Kiik ERR-ile. "Pfizer/BioNTechi vaktsiinid on nii hinna kui ka tarnekiiruse poolest selgelt paremad." Kiik selgitas, et Eesti jälgib kõigi lisalepingute puhul kolme kriteeriumit: soetatava vaktsiini usaldusväärtsus, efektiivsus ja ohutus; pakutavate vaktsiinide tarnekiirus ehk tarne lubatav aeg; iga vaktsiinidoosi hind. "Nende kriteeriumite alusel on Pfizeri/BioNTechi ja Moderna puhul efektiivsuselt tegemist võrdsete vaktsiinidega, aga hinnast ja tarnekiirusest rääkides on ilmselge eelis Pfizer/BioNTechil, kel on Euroopa Liidu pinnal juba mitu tootmisvõimsust kas loodud või rajamisel ning kes on ka kinnitanud, et lisalepingutega soetatavaid vaktsiinimahte hakatakse tarnima juba teises kvartalis," põhjendas Kiik. Kõik vaktsiinitootjad on eelostulepingud teinud soodushinnaga, lisatarned aga on kõrgema hinnaga. ERR-ile teadaolevalt on Moderna pakutavad lisadoosid suurusjärgus 40 protsenti kallimad kui Pfizer/BioNTechi omad. Ka Moderna vaktsiinide esimene tarne on Pfizer/BioNTechist kallim, mis tähendab, et kui valida on, kas osta soodsamaid vaktsiine, mis saabuvad kiiremini või kallimaid, mis tulevad millalgi hiljem, ongi otsust lihtne langetada. "Moderna tarned jõuaksid meieni alles siis, kui meil on juba vaktsiinide üleküllus, mitte puudujääk," ütles Kiik. Moderna kahjuks räägib ka see, et nende tootmine asub USA-s, mis mõjutab nii logistikat kui ka tarnekindlust. Teisisõnu, kui vaktsiinid USA-sse kinni jäävad, pole ka kindlust, et need kolmandaski kvartalis kohale jõuavad. Pfizer/BioNTech toodab oma vaktsiine Euroopas eri paigus, mistõttu on tarnekindlus suurem. Valitsus on juba varasemalt otsustanud tellida Pfizer/BioNTechilt algsele 604 000 doosile lisaks 250 000 doosi vaktsiini. "Homme valitsuskabinetis arutame, kas seda kogust tuleks veel suurendada," ütles Kiik. EL ootab, et ka AstaZeneca ja CureVac jõuaks oma vaktsiinide arendusega müügiloa taotluseni. Neist viimane aga jõuab selleni tõenäoliselt alles esimese kvartali lõpus või teise alguses. CureVaci hind kujuneb Pfizer/BioNTechi omast pisut odavamaks. Eesti on sõlminud CureVaciga eelostulepingu 659 383 doosi ostmiseks, lisaks on võimalus lisatarneteks veel pea sama suures mahus. AstraZeneca vaktsiine on Eesti broneerinud mahus 1,33 miljonit doosi.

https://www.err.ee/1608330848/ekre-uletas-liikmete-arvult-10-000-piiri

EKRE ületas liikmete arvult 10 000 piiri

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ületas 10 000 liikme piiri ja teisipäevase seisuga on äriregistri andmetel erakonnas 10 023 liiget.

Eelmise aasta lõpus oli EKRE-l liikmeid 8916, kuid tänavu 30. juuni seisuga juba 9850. EKRE liikmeskonna kasvule andis kindlasti tõuke ka liikmeks astumise kampaania, mida erakond pärast eelmise valitsuse lagunemist nii televisioonis kui ka sotsiaalmeedias tegi. Praegu on viiekohaline arv liikmeid Keskerakonnal ja Reformierakonnal. Eesti suurimal parteil Keskerakonnal on 14 550, mida on aasta algusega võrreldes 172 liikme võrra vähem. Reformierakonna liikmeskond on 11 133, mida on 170 võrra vähem kui aasta alguses. Isamaal on 7772 liiget. Aasta algusega võrreldes on Isamaa liikmeskond vähenenud 25 liikme võrra. Sotsiaaldemokraaltikku Erakonda kuulub 5237 liiget, seda on 115 võrra vähem kui aasta alguses. Roheliste erakonnas on 895 liiget. Nende liikmeskond on aasta algusega võrreldes vähenenud 33 võrra. Samuti on vähenenud Eesti Tulevikuerakonna liikmeskond. Sinna kuulub teisipäevase seisuga 845 liiget. Aasta algusega võrreldes on seda aga 101 võrra vähem. Eesti 200 erakonnas on 799 liiget, mida on 107 liiget rohkem kui aasta alguses.

https://sport.err.ee/966004/psg-toi-taas-inglismaalt-keskvaljale-tugevdust

PSG tõi taas Inglismaalt keskväljale tugevdust

Prantsusmaa meister PSG hankis keskväljale enam kui 30 miljoni euro eest Evertoni ja Senegali poolkaitsja Idrissa Gueye.

29-aastane keskpoolkaitsja liitus Evertoniga 2016. aastal ligi 10 miljoni euro eest Aston Villast ning tegi kolme hooaja jooksul kaasa 108 kohtumises. Enda ampluaas ehk vastaste mängu lõhkumises kerkis Gueye Premier League'i parimate sekka, kirjutab Soccernet.ee. PSG-ga nelja-aastase lepingu sõlminud Gueyele on Everton juba asenduse keskväljale toonud, kui Manchester Cityst osteti endale Fabian Delph. Lisaks on Everton kindlustanud endise Barcelona poolkaitsja Andre Gomesi ning Huddersfieldi väravavahi Jonas Lossli mängijaõigused. Lisaks Gueyele on PSG keskvälja sel suvel tugevdanud Ander Herreraga, lisaks on ostetud Dortmundi keskkaitsja Abdou Diallo ja Sevilla ründav poolkaitsja Pablo Sarabia. Loe rohkem Soccernet.ee-st.

https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks

Turu-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks

Keskerakond tõusis Turu-uuringute küsitluse järgi oktoobris Reformierakonna asemel populaarseimaks erakonnaks, edestades viimast napi ühe protsendipunktiga.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale hääle 27 protsenti valijatest ning Reformierakonnale 26 protsenti valijatest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest. Septembris oli populaarseim erakond Reformierakond 27 protsendiga ning Keskerakonna toetus oli 24 protsenti. EKRE toetus septembriga võrreldes pisut tõusis – 16 protsendilt 18 protsendile. Sotside reiting langes aga 11 protsendilt üheksale protsendile. Parlamendivälise Eesti 200 toetus langes üheksalt seitsmele protsendile. Isamaa toetus jäi septembriga võrreldes samaks – viis protsenti. Ülejäänud erakondade toetus jääb alla valimiskünnise – Eestimaa Rohelisi toetab kolm protsenti, Eesti Tulevikuerakonda üks protsent ning muid erakondi üks protsent valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Küsitletutest kolm protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile. Kuigi üksikute erakondade lõikes pole toetusnäitajad septembriga võrreldes statistiliselt olulisel määral muutunud, on koalitsioonierakondade toetusnäitajaid summeerides näha koalitsiooni toetuse väikest kasvu, 44 protsendilt 49 protsendile. Opositsioonierakondade toetus oli septembris 38 protsenti ja oktoobris 35 protsenti. Kokku küsitles Turu-uuringute AS ajavahemikus 1.-15. oktoober omnibussi raames 873 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle, neist 422 silmast-silma ja 451 veebipaneelis. Kell 12.30 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid küsitlustulemusi uuringu läbi viinud Turu-uuringute sotsioloog Tõnis Stamberg ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Indrek Kiisler.

https://kultuur.err.ee/876439/kulli-roosna-lavastusest-prime-mover-see-sundis-meie-endi-elust

Külli Roosna lavastusest "Prime Mover": see sündis meie endi elust

14. novembril Pärnu Endlas etenduva tantsulavastuse "Prime Mover" autorid Külli Roosna ja Kenneth Flak said uuslavastuseks inspiratsiooni oma väikeselt tütrelt, kes sundis vanemaid ühtteist oma elus ümber hindama.

Külli Roosna ja Kenneth Flak on Eesti-Norra koreograafid, kes elavad juba kolm aastat Pärnus, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kodus saavad nad siiski harva olla, sest töö tõttu tuleb pidevalt ringi sõita, peatselt 2-aastaseks saav tütreke on mõistagi kogu aeg kaasas. "Prime mover" jõudiski kõigepealt lavale 11. oktoobril Norras, 14. novembril on Eesti esietendus. Kaasprodutsendid on Endla teater ja Sõltumatu Tantsu Lava. Pidev reisimine ja projektist projekti elamine peret ei sega, vaid hoopis meeldib. "Mõnes mõttes on see raske, sul puudub mingi konkreetne järjepidevus, aga samas sa võid kogu aeg oma huviobjekti kohaldada oma tegeliku huviga," selgitas Roosna ja lisas, et ringireisimine on olnud nende elu osa väga pikalt. Külli Roosna ütles ka et tantsulavastus sündiski nende enda elust, sest väikese lapsega sama elustiiili jätkates tuleb mingeid asju ümber hinnata. "Lavastus sündis vajadusest ümber mõtestada enda jaoks viisid, miks me midagi teeme, kuidas me teeme, mida me väärtustame," mainis ta. Kenneth Flak ütles, et ta elab Eestis ja keele on ka enam-vähem selgeks saanud. "Ma elan Eestis juba kaheksa aastat, aga eesti keel on ikka natukeńe raske," tõdes ta ja lisas, et lavastused valmivad neil täiesti kahekesi. "Me teeme kõike koos."

https://www.err.ee/917050/grazin-kandideerin-euroopa-parlamenti-ilmselt-keskerakonna-nimekirjas

Gräzin: kandideerin Euroopa Parlamenti ilmselt Keskerakonna nimekirjas

Euroopa Parlamendi saadik, endine Reformierakonna liige Igor Gräzin usub, et kandideerib mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel Keskerakonna nimekirjas.

"Tõenäosus selleks on väga suur. Kui Keskerakond ja mina vaatame elu loogikat, siis oleks see täiesti mõistlik, loogiline ja arukas samm. Kui midagi paha vahele ei tule, siis ma arvan, et nii läheb," ütles Gräzin kolmapäeval rahvusringhäälingu (ERR) raadiouudistele, lisades, et põhimõtteliselt on tal Keskerakonnaga kokkulepe olemas. Gräzin põhjendas Keskerakonna nimekirjas kandideerimist oma endise erakonna ja Keskerakonna maailmavaatelise sarnasusega. "Keskerakond ja Reformierakond on oma maailmavaadetelt ülimalt sarnased," ütles ta, viidates, et mõlemad kuuluvad Euroopas ka samasse poliitilisse katusorganisatsiooni, ALDE-sse. "Kui nüüd Reformierakonnaga (tekkis) selline probleem, et Reformierakonnaga (valimistele) minna ei saa, siis on absoluutselt loogiline, et hakkad ümberringi vaatama - et mis siin lähedal veel on - ja esimene on kohe Keskerakond. Kuna nad on maailmavaateliselt ja ideoloogiliselt nii kohutavalt sarnased, siis hakkavad määrama pisiasjad," rääkis Gräzin. Euroskeptiliste vaadetega poliitik märkis ka, et talle sobib Keskerakonna mõnede, maailmavaatelt tsentrist paremale kalduvate liikmete euroskeptilisus. "Kui toimus referendum Euroopa Liitu astumise üle, siis ainsad, kes esitasid tingimusi - ütlesid, mis tingimistel võiks astuda ja mis asjad oleks veel vaja läbi rääkida - olidki üks osa Koonderakonnast - eeskätt põllumehed ja Keskerakond," rääkis Gräzin. Lisaks oli skeptiline ka ühendus Vaba Euroopa, millesse kuulusid Mart ja Martin Helme, Ivar Raig ja tema ise, märkis Gräzin. Europarlamendi saadik põhjendas oma soovi uuesti kandideerida ka arengutega Euroopa Liidus laiemalt ning lubas valituks saades teha koostööd euroskeptiliste saadikutega. "Kui tulin septembris Euroopa Parlamenti, siis ütlesin, et tulen kuni märtsikuuni ja lähen siis tagasi riigikogusse. See oli minu absoluutselt siiras soov. Aga need kuud, mis ma siin (Euroopa Parlamendis - ERR) olen olnud, ma näen, et praegu on üleval üks fundamentaalselt oluline teema. Hinnangute järgi umbes üks kolmandik järgmisest Euroopa Parlamendist on euroskeptilised või eurokriitilised erakonnad. Ja selles situatsioonis, kus Euroopa Liit muutub absoluutselt teistsuguseks ja kus enam selle vana, traditsioonilise jutuga edasi ei saa, ma leian, et minu koht oleks nendes ridades," rääkis Gräzin. Gräzin leidis, et Keskerakonna nimekirjas kandideerimine ei tähenda, et ta peaks astuma ka erakonna liikmeks. "Üks asi on kandideerimine erakonna nimekirjas, teine asi on erakonnas sees olemine. Ma ei ole kõige paremas vormis, et olla uuesti erakonna liige - hakata uuesti ringi sõitma ja hääli kogume erakonna kui terviku nimel. Selleks on minu meelest natukene hilja. Aga jällegi - never say never (eesti keeles: ära iial ütle iial). Samuti ei osanud ta öelda, millisel kohal ta Keskerakonna nimekirjas võiks kandideerida. Riigikogu mitmesse koosseisu kuulunud Gräzin oli 1994. aastal Reformierakonna asutajaliige. 3. jaanuaril 2019 lahkus ta Reformierakonnast. Gräzin sai Euroopa Parlamenti eelmise aasta septembris asendusliikmena pärast Kaja Kallase naasmist Eestisse Reformierakonda juhtima. Ta kogus 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Reformierakonna neljanda numbrina 975 häält.

https://sport.err.ee/1023172/arbeti-hooaja-parim-mang-taltechi-kaotusest-ei-paastnud

Arbeti hooaja parim mäng TalTechi kaotusest ei päästnud

Eesti-Läti korvpalliliigas oli Pärnu Sadam pühapäeval kodusaalis 94:82 üle TalTechist. Pealinnaklubi ei päästnud kaotusest ka 36-aastase Gregor Arbeti 21 punkti.

Pärnu resultatiivseimaks kerkis 21 punkti visanud ja kaheksa lauapalli noppinud Lauris Blaus, Marko Stojadinovic ja Siim-Markus Post toetasid teda 20 punktiga. Pärnu viskeprotsent oli 56, 35-st kahepunktiviskest läbisid korvirõnga 24. TalTechi vedasid 21 punkti visanud Oliver Metsalu ja Gregor Arbet. Endine koondislane tabas kõik viis kaugviset ja panustas ka viie lauapalliga. Arbetile on see Eesti-Läti liigas hooaja punktirekordiks. Turniiritabelis on kaheksa võitu ja kümme kaotust kogunud Pärnu kaheksandal kohal, TalTech viie võidu ja 12 kaotusega tagantpoolt kolmas. Pühapäeval oli võistlustules ka Rakvere Tarvas, kes alistas Lätis Valmiera 87:74. Kristo Saage viskas Rakvere eest 18 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis neli korvisöötu. Egert Haller tõi samuti 18 punkti ning Devin Lee Harris järgnes 17 punkti, seitsme lauapalli ja seitsme korvisööduga. Tabelis on Tarvas kaheksa võidu ja kaheksa kaotusega Pärnu ees seitsmes.

https://www.err.ee/573936/oviir-tahab-langetada-suurtarbijate-elektriaktsiisi-maara-miinimumini

Oviir tahab langetada suurtarbijate elektriaktsiisi määra miinimumini

Ettevõtlusminister Liisa Oviir on saatnud valitsuskabinetile ettepaneku vähendada mahuka elektritarbimisega ettevõtete elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu EL-i lubatud miinimumini, mis vähendab nende energiakulusid keskmiselt 12 euro võrra megavatt-tunni kohta.

Selleks tuleks täiendavale elektrienergia tarbimismahule üle 30 gigavatt-tunni aastas kehtestada elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu Euroopa Liidu regulatsioonides lubatud miinimummäärad, kirjutab Oviir valitsusele esitatud ettepanekutes. See tähendab, et 30 gigavatt-tunni ulatuses maksab ettevõtja aktsiisi ja taastuvenergia tasu seni kehtinud regulatsiooni alusel ja üle 30 gigavatt-tunni tarbitud elektrienergia maksustatakse aktsiisi ja taastuvenergia tasude lubatud miinimummääraga. Antud soodustus aitaks tuua Eestisse täiendavaid uusi investeeringuid, eelkõige projektidesse, kus lisandväärtuse loomine ühe töötaja kohta ületab oluliselt sektori ja Eesti keskmist, märgib Oviir, lisades, et energiamahukate ettevõtete otsuse tegemisel on peamiseks kaalukohaks elektrienergia lõpphind, mis ei ole võrreldes teiste piirkonnas olevate riikidega konkurentsivõimeline. "Eesti on hetkel konkurentsivõimeline väga kitsas ettevõtte kulustruktuuri vahemikus. Tööjõumahuka tööstuse puhul on lähinaabritest parem valik Poola või Leedu, energiamahuka tööstuse puhul Põhjamaad." Elektrienergia lõpphind koosneb elektrienergia enda hinnast, võrguteenuse hinnast, elektriaktsiisist ja taastuvenergia tasust. Kuna Eestis on avatud elektriturg, kus hinnad on juba langenud ja võrguteenuste hind sõltub võrguettevõtte hinnakirjast, on valitsusel võimalik elektrihinda suurtarbijale mõjutada esiteks võrguteenuse kulu osa loobumisega ning teiseks elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu vähendamisega. Alandades EL-i miinimummäärade kohaselt 2018. aastast elektriaktsiisi määra 85 protsendi võrra, väheneks riigi maksutulu aastas 2,97 miljoni euro võrra. Taastuvenergiatasu samaväärne vähenemine 30 gigavatt-tundi aasta tarbimist ületavale osale tähendaks 7,4 miljoni euro ulatuses aastaste tasude suurendamist teiste tarbijate jaoks, kui puudub selleks kompensatsioonimehhanism. Ka võrguteenuse hinnastamispõhimõtete muutmine tähendaks automaatselt, et suurtarbijatele tehtud soodustuse kulu kandub üle teistele turuosalistele juhul. Samas saab ettevõtja teatud tingimustel võrguteenusest loobuda, sõlmides elektrienergia tootjaga otseliini lepingu. Selline lähenemine võimaldab tekitada konkurentsieelise läbi väheneva võrguteenuse hinna, märgib Oviir. Otseliini rajamise lubamise puhul oleks Oviiri sõnul tegemist iga olukorra individuaalse analüüsimisega. Kui analüüsi käigus selgub, et otseliini rajamine panustab elektrienergia tarbimise mahu kasvu, panustab täiendavatesse töökohtadesse ja maksulaekumisse ega too kaasa teiste tarbijate võrguteenuse hinna kasvu, võib otseliini rajamisega nõus olla. Oviir toob välja ka 10 ettevõtmist, mis on liigkõrgete hindade tõttu jätnud Eestisse investeerimisotsuse tegemata, millest kolme jaoks muutuks Eesti peale vastavate muudatuste tegemist soodsaima kulubaasiga riigiks. Näiteks see tähendaks Eestile täiendavat tööjõumaksu 7,1 miljonit eurot aastas. Peale selle tuleks riiki 500 uut töökohta ning 338,5 miljonit eurot investeeringuid, elektritarbimist lisanduks 469 gigavatt-tunni ulatuses lisanduks elektritarbimist ja vähendatud määraga aktsisii 561 800 eurot. Ettepanekute eesmärgiks on uued täiendavad investeeringud nii Eesti turule potentsiaalselt sisenevatelt uutelt ettevõtjatelt kui ka siin juba tegutsevatelt ettevõtjatelt. Lisaks suureneb praegu turul tegutsevate ettevõtete toodangu konkurentsivõime eksportturgudel. Haavapuitmassitootja ning Eesti suuremaid elektritarbijaid Estonian Cell tegi mullu oktoobris MKM-ile pöördumise, milles soovis, et riik kehtestaks energiaintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasude ülempiiri ja elektriaktsiisi maksulae.

https://sport.err.ee/865424/tanel-leok-sai-mm-finaaletapil-itaalias-18-koha

Tanel Leok sai MM-finaaletapil Itaalias 18. koha

Lõppenud nädalavahetusel sõideti Itaalias Imolas motokrossi maailmameistrivõistluste viimane etapp kõikidele klassidele ning peeti ühtlasi ka EMX300 ja ka YZ125 bLU cRU sarjade finaalvõistlused, kus eestlaseid jagus võistlema pea igasse masinaklassi.

MXGP klassis sai Tanel Leok (Husqvarna) laupäevases kvalifikatsioonisõidus 21. koha. Pühapäeval peetud finaalsõitudes lõpetas Leok esimese sõidu 16. ja teise 18. kohal, mis andis talle kahe sõidu kokkuvõttes 18. koha. Etapi võitis juba eelmisel etapil maailmameistriks tulnud hollandlane Jeffrey Herlings (KTM) sloveenlase Tim Gajseri (Honda) ja belglase Clement Desalle (Kawasaki) ees. MM-il järgnesid Herlingsile eile kvalifikatsioonis veidi viga saanud ja täna finaalidest loobunud itaallane Antonio Cairoli (KTM) ja Desalle, osad etapid vahele jätnud Leok lõpetas hooaja 18. kohal. EMX300 klassi Euroopa meistrivõistlustel heitles poodiumikohale Andero Lusbo (Husqvarna), kes koges laupäeval peetud esimeses sõidus tehnilist ebaõnne, kui pidi kolmandalt kohalt katkestama. Pühapäeval peetud teises sõidus tegi Lusbo taas väga hea sõidu ja oli kolmas, kuid tema peamine konkurent pjedestaali madalaimale astmele belglane Eric Willems (Husqvarna) lõpetas kohe Lusbo selja taga ja edestas eestlast lõpuks kahe punktiga. Euroopa meistriks tuli inglane Brad Anderson ja teiseks hollandlane Mike Kras (mõlemad KTM). Esimesena Eesti naisena MM-il osalenud Kadri Ehamäe (Honda) tegi kõrges konkurentsis vapra esituse lõpetades sõidud 27. ja 29. kohal, mis andis talle kokku 29. koha. Maailmameistritiitli võitis tänavu itaallana Kiara Fontanesi hollandlanna Nancy Van De Veni (mõlemad Yamaha) ja sakslanna Larissa Papenmeieri (Suzuki) ees. Yamaha YZ125 bLU cRU margisarja Superfinaalis, kus osales igast riigist parim Yamaha YZ125 sõitja, lõpetas Allar Pent esimeses sõidus 22. ja teises 13. kohal ning kokku oli ta 18. Sarja esikoha võitis šveitslane Kevin Brumann, teine oli inglane Joel Rizzi ja kolmas taanlase Magnus Smith. Maailma parimad krossisõitjad lendavad nüüd Ameerika Ühendriikidesse, kus 6.-7. oktoobril sõidetakse RedBudi rajal tänavune Rahvuste krossi, kus Eestit esindavad Tanel Leok, Harri Kullas ja Hardi Roosiorg.

https://kultuur.err.ee/315672/tartu-rahu-aastapaeval-kolab-michael-kameni-ja-metsatollu-looming

Tartu rahu aastapäeval kõlab Michael Kameni ja Metsatöllu looming

Täna Estonia kontserdisaalis algava kontseraktusega tähistatakse Tartu rahulepingu sõlmimise 97. aastapäeva.

Tähistamaks 97 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest tuleb muuhulgas ettekandele Michael Kameni "Reekviem sõdurile" ja Metsatölli "See on see maa" Tartu akadeemilise meeskoori ettekandes. Solist on Atlan Karp. Kontserdil esinevad lisaks kaitseväe orkestrile veel Tartu akadeemiline meeskoor, Kaitseliidu torupilliansambel, Tartu poistekoor ja vokaalansambel Gram of Fun. Dirigendid on Alo Ritsing, Kuno Kerge ning Peeter Saan. Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisest Estonia kontserdisaalis võtavad osa riigitegelased, välisriikide suursaadikud ja sõjaväeatašeed, kultuuritegelased, samuti kaitseväelased ja kaitseliitlased. Tartu rahu aastapäevakontserdil esinevad kõnedega Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja välisminister Sven Mikser. Kontsert algab täna kell 19.00.

https://sport.err.ee/640033/laas-jatkas-hiinas-taas-teise-kohaga

Laas jätkas Hiinas taas teise kohaga

Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) teenis Hiinas jätkuva 2.HC kategooria mitmepäevasõidu Tour of Hainan viiendal etapil taas teise koha.

Oma neljanda etapivõidu viie päeva jooksul võttis itaallane Jakub Mareczko (Wilier Triestina – Selle Italia). Neist kolmel etapil on Laas tema järel teise koha saanud. Täna teenis kolmanda koha ukrainlane Andri Kulik (Kolss), vahendab Rattauudised.ee. Kokkuvõttes jätkab liidrina Mareczko, Laas on jätkuvalt teisel kohal (kaotust 24 sekundit) ning hispaanlane Jon Aberasturi (Team UKYO) kolmandal kohal (+0.31). Velotuuril on sõita veel neli etappi.

https://www.err.ee/990305/saksa-tulistamine-oli-twitchis-otse-eetris-35-minutit

Saksa tulistamine oli Twitchis otse-eetris 35 minutit

Saksamaal Halle linnas kahe inimese elu nõudnud antisemiitlikku rünnakut voogedastas ründaja Twitchis umbes 35 minuti kestel ning lõpuks nägi seda umbes 2200 inimest, teatas ettevõte.

"Kontoomanik voogedastas seda kohutavat tegu Twitchis reaalajas 35 minutit, mille vältel jälgis seda umbes viis inimest," märkis platvorm oma Twitteri kontol. "Voogedastuse salvestust, mis vastavalt konto seadetele automaatselt loodi, vaatas umbkaudu 2200 inimest, enne kui see poole tunni järel märgistati ja Twitchist kõrvaldati," lisas Amazonile kuuluv peamiselt arvutimängijatele suunatud platvorm. Halles sai kolmapäeval juutide tähtsaimal, Yom Kippuri pühal toime pandud antisemiitlikus rünnakus kaks inimest surma ja veel mitu haavata. Relvastatud noormees püüdis ukse pihta tulistades tungida Halle sünagoogi, kus viibis 70 kuni 80 inimest, kuid tal ei õnnestunud sisse pääseda. Seejärel lasi ta sünagoogi lähedal maha naise ning tappis lähedalasuvas kebabipoes enne põgenemist veel ühe isiku. Mees süüdistas videos enne rünnakut juute "probleemides" nagu feminism ja massiline sisseränne ning deklareeris, et holokausti pole olnud. Politsei on kahtlusaluse kinni pidanud ning tugevdanud turvameetmeid sünagoogides kogu Saksamaal. Halle juudikogukonna juhi Max Privorozki sõnul näitas sissepääsu juures olnud turvakaamera, kuidas kiivrit kandnud isik hoonesse üritas sisse murda. "Ründaja tulistas korduvalt ukse pihta ja viskas selle suunas ka mitu Molotovi kokteili, ilutulestikurakett või granaati," rääkis Privorozki. "Kuid uks jäi suletuks - Jumal kaitses meid. Kogu see asi kestis vist viis kuni kümme minutit." Saksamaal on viimastel aastatel toime pandud mitmeid rünnakuid, seda nii islamistide kui uusnatside poolt. Prokurör: Halle tulistaja kavandas massimõrva Saksamaal Halle linnas kaks inimest tapnud relvastatud noormees kavandas sünagoogis massimõrva, ütles föderaalprokurör neljapäeval. "Eile läbielatu oli terror. Nii palju kui mina tean, kavatses süüdistatav Stephan B. viia sünagoogis läbi massimõrva," ütles prokurör Peter Frank. Saksamaa lubas võidelda paremäärmusliku terroriga Antisemiitlik rünnak Yom Kippuri püha ajal tõi Saksamaale häbi, ütles siseminister Horst Seehofer ja lubas, et riik asub paremäärmusliku vägivalla vastu ägedamalt võitlema. "Eilne jõhker kuritegu tõi häbi kogu meie riigile," ütles Seehofer. "Me hakkame nüüd föderaalsel tasandil – see pole täiesti uus asi, aga väärib nüüd mainimist – julgeolekuameteid tohutult täiendama, et paremäärmuslikku terroriga võidelda."

https://sport.err.ee/1145466/eesti-korvpallur-andis-positiivse-koroonatesti-kalev-saab-uhisliigas-tehnilise-kaotuse

Eesti korvpallur andis positiivse koroonatesti, Kalev saab Ühisliigas tehnilise kaotuse

Eesti meistermeeskonna Tallinna BC Kalev/Cramo korvpallur Tanel Kurbas andis positiivse koroonaviiruse testi. Kuna Kalev otsustas pärast terviseametiga konsulteerimist homsele Krasnodari Lokomotiv-Kubaniga mängule mitte sõita, saavad nad Ühisliigas tabelisse tehnilise 0:20 kaotuse.

"Tanel Kurbase test oli positiivne, ülejäänud liikmete tulemused negatiivsed," kinnitas Kalevi mänedžer Ramo Kask Delfile ja Eesti Päevalehele. Kõiki Kalevi mängijaid ja abipersonali liikmeid testiti eile õhtul. Kuigi Kalevi meeskond alustas täna hommikul juba bussiga teekonda Venemaa poole, et homme mängida Lokomotiv-Kubaniga, langetati koostöös terviseametiga otsus, et viiruse peiteaja tõttu Krasnodari siiski ei sõideta. See tähendab ühtlasi, et Kalev saab Lokomotiv-Kubani vastu 0:20 kaotuse. "Kaotuse määramise põhjuseks on asjaolu, et mängu edasilükkamist tuleb paluda hiljemalt 48 tundi enne kohtumise algust. Me ei saanud aga oma teist koroonaproovi varem teha, sest tahtsime peiteaja tõttu jätta kahe testimise vahele võimalikult suure vahe," selgitas Kask.

https://www.err.ee/554028/moskva-torjus-bani-suudistusi-seoses-suuria-koneluste-edasilukkamisega

Moskva tõrjus Bani süüdistusi seoses Süüria kõneluste edasilükkamisega

Moskva tõrjus esmaspäeval ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni väiteid, et Venemaa õhurünnakud Süürias õõnestasid eelmisel nädalal peetud rahukõnelusi viis aastat kestnud relvakonflikti lõpetamiseks.

"Me oleme alati arvanud ja arvame, et ülemaailmse organisatsiooni juhi kommentaarid peavad olema erapooletud ja objektiivsed," ütles Vene välisministeerium avalduses. Ban praktiliselt süüdistas Venemaad, et selle tegevus viis kõneluste katkemiseni, märkis ministeerium. "Seda kindlasti ei juhtunud," ütles ministeerium avalduses. Kremli kõneisik Dmitri Peskov rõhutas omakorda, et Venemaa toetab Süürias võitlust terrorirühmituste vastu. "Venemaa toetab Süüria armee pealetungi terrorirühmituste vastu. Terrorirühmitused läbirääkimistel ei osale ega tohigi osaleda," ütles Peskov ajakirjanikele.

https://kultuur.err.ee/311352/tarmo-salin-ning-ekke-vali-toid-linnagaleriisse-uhiskonna-susteemid

Tarmo Salin ning Ekke Väli tõid linnagaleriisse ühiskonna süsteemid

Täna avasid Tallinna linnagaleriis ühisnäituse graafik ja koomiksikunstik Tarmo Salin ning monumentaalskulptor Ekke Väli. Näituse pealkiri "Mõttetu süsteem II" viitab kunstnike arvamusele, et viimase 15 aasta jooksul pole ühiskonna süsteemis midagi muutunud.

Täpselt 15 aastat tagasi samanimelise lõputööga Eesti kunstiakadeemia lõpetanud Tarmo Salin analüüsib oma skulptuuride, maalide ja autorikoomiksitega nii ühiskonda kui ka iseennast. Ta keskendub oma loomingus enamasti elulistele küsimustele nagu unistused, töö ja armastus, võimalused ja valikud, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Kui nüüd seda näitust siin vaadata, siis minu jaoks ei ole mitte süsteem mõttetu, vaid minu jaoks on see nagu Tarmo elu ja ta on püüdnud selle süsteemi panna nii hästi, kui ta oskab seda teha. Ja mis on tal hästi välja tulnud, sest praktiliselt see ongi tema elu siin," kirjeldas Väli. Salin ise loodab, et igaüks avastab ise süsteemi enda jaoks. Ühte ruumi on koondatud näituse graafiline pool, teise kirjanduslik osa. Monumentaalskulptor Ekke Väli oli Tarmo Salini lõputöö juhendaja. Täna on tema monumentaalsed lauda meenutavad maarjakasest skulptuurid nii reaalseks kui mõtteliseks toetuspunktiks Salini skulptuuridele ja koomiksitele. Tarmo Salini ja Ekke Väli ühisnäitus on Tallinna linnagaleriis avatud 1. maini.

https://www.err.ee/644688/aivar-soerd-pakub-eestlaste-viinaralli-latti-siiski-jatkub

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

"Valitsuskabineti otsus tähendab seda, et piirikaubandus jääb. Tegelikult me saame näha veel terve järgmise aasta piirikaubanduse laienemist," ütles Sõerd ERR-ile. Järjest rohkem tarbijaid hakkavad tema sõnul kasutama võimalust aktsiisikaupade ja ka muude tarbekaupade ostuks piiril. Sõerd lisas, et sealsed olemasolevad kaubanduskesused laiendavad pindu, valmivad juurdeehitused, tulevad uued kaubanduskeskused ja laiendatakse pakutavate toodete sortimenti. "Aktsiisivahed Lätiga jäävad piisavalt suureks, aktsiisi- ja käibemaksu summa, mis järgmisel aastal Läti eelarvesse läheb tuleb palju suurem kui rahandusministeeriumi prognoositud 70 miljonit eurot." Aivar Sõerd: aktsiisipoliitikaga on Ratase valitsus põhjalikult rappa eksinud Sõerd rääkis: "Küsisin rahandusministeeriumilt juba mitu nädalat tagasi infot selle kohta, et kui suur on mõju järgmise aasta riigieelarvele kui aktsiisitõus ära jätta. Vastus oli, et vähemalt 40 miljonit eurot. Kui nüüd on otsustatud, et varasema aktsiisitõusu asemel tuleb poole väiksem tõus, siis kuidas saab mõju olla 10 miljonit eurot? Tuleb veel lisada, et selle asemel, et kulusid kärpida, joonistatakse tulusid juurde. Teatavasti on jutt dividenditulude juurdekirjutamisest." Eelarve on Sõerdi sõnul aga 1,4 protsendiga SKP-st ehk eurodes väljendatuna üle 350 miljoni euroga miinuspoolel, lisades, et seda ütleb värske Euroopa Komisjoni strtuktuurse tasakaalu hinnang eelarvele. "Aga selge on see, et aktsiisipoliitikaga on Ratase valitsus põhjalikult rappa eksinud ja järgmisel aastal saame näha, kuidas aktsiisiprognoose allapoole korrigeerima hakatakse." Rahandusministeerium on Sõerdi sõnul siiski hakanud olukorra tõsidusest aru saama, sest ootamatult suur on mõju põhjapiiri kaubandusele ja turismile. "Piirikaubanduse mõju läheb ka ettevõtlusse, Lätist sissetoodud alkohoolseid jooke müüakse seadusevastaselt ka baarides, maksumärkide süsteem ei taga seaduse täitmist. On tõenäoline, et laevafirmad avavad juba järgmisel turismihooajal 2018. aasta suvel regulaarsed laevliinid Helsingist Riiga." Andres Ammas: otsus oli PR-trikk "Pool rehkendust võis olla lubatud Lutsu ajal Paunvere koolis, kuid praegune Eesti valitsus peab tegema kogu rehkenduse," kommenteeris Andres Ammas valitsuse otsust alandada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiiside veebruarikuist tõusu kaks korda väiksemaks. Ammase sõnul oleks õige taastada põhimõte Andrus Ansipi valitsuse ajast, et alkoholiaktsiis tõuseb viis protsenti aastas. "Ka poole väiksema tõusu puhul on tõus ikka liiga suur ja selle tagajärjed kehvad Lõuna-Eesti kaubandusele ja maaelule tervikuna." Valitsuse otsus polnud Ammase sõnul fiskaalpoliitikast lähtuv, vaid PR-trikk, kus peaminister Jüri Ratas sai end näidata kompromissialti mehena ja rahandusminister Toomas Tõniste ennast tegijana.

https://www.err.ee/843315/stoicescu-suursaadiku-lahkumist-ei-maksa-seostada-trumpi-putini-kohtumisega

Stoicescu: suursaadiku lahkumist ei maksa seostada Trumpi-Putini kohtumisega

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu ei seostaks USA Eesti suursaadiku James D. Melville Jr ootamatut lahkumisteadet USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa riigipea Vladimir Putini peatse kohtumisega ja selle võimalike tulemitega. Stoicescut intervjueeris Janek Salme.

Kas USA suursaadiku tagasiastumine võib olla märk sellest, et USA poolt on ettevalmistamisel avaldused või kokkulepped, mis puudutavad ka Eestit ning millega suursaadik ei saa nõustuda? Ma pigem arvan, et USA suursaadiku tagasikutsumine, tagasiminek Ühendriikidesse oli ammu päevakorras ja sellest on ammu ka ajakirjanduses juttu olnud, see on avalik informatsioon. Ja ma arvan, et ei maksaks spekuleerida, seostades neid kahte asja: president Trumpi ja Putini kohtumist Eestis resideeruva suursaadiku tagasiminekuga Ühendriikidesse. Kui administratsioon muutub, nii nagu muutuski peale president Trumpi valimist, siis on küllaltki loomulik, et vahetatakse ka suursaadikuid välja paljudes riikides. Nii et suursaadik Melville'i tagasiminekut, võiks isegi öelda, et juba eelmisel aastal arutati seda teemat. Ta oleks võinud muidugi ka kauem olla, aga ilmselt on tal ka omaenda isiklikud tulevikuplaanid ja see on täiesti normaalne. Mis aga puudutab Trumpi ja Putini, siis seda perspektiivi maalitakse üha süngemaks. President Putinil on kindlasti volitused sõlmimaks kokkuleppeid Venemaa nimel ja tal ei tohiks olla suur probleem neid ka Venemaal jõustada, kui vaja on, valitsuse või parlamendi kaudu. Küll aga president Trumpi puhul võib olla nii, et ta ei saa, ma arvan, ignoreerida fakti, et esiteks ta peab arvestama Kongressiga ja teiseks ka sellega, et sügisel, novembris on ju (vahe)valimised ees. Eks elame, näeme. Kindlasti me kuuleme sealt üht-teist huvitavat, aga kas kõik lubadused ja diilid ka jõustuvad lõpuks, see on juba teine küsimus. Aga mis sealt tuleb, on paraku väga raske ennustada. Nii et teie ei seostaks suursaadiku äsjast teadaannet, et ta astub ametist tagasi ja eelseisvaid tippkohtumisi? Mina ei seostaks. Isegi kui, ja ma ei saa tema eest rääkida, ta ei ole nõus sellega, aga me ei tea ju intuitiivselt, millega Trumpi-Putini kohtumine peaks lõppema. Isegi kui ei olda nõus sellega, siis on see etteplaneeritud käik nii või naa. Jääme lootma, et vähemalt uus suursaadik saab olema heal tasemel professionaal ja ta saabub võimalikult peatselt, kuigi on teada, et Ühendriikides see võtab küllalt palju aega, kuna varem president Trumpi poolt välja valitud kandidaat ei läinud läbi, siis on vaja uut inimest leida. Sellega võib minna vähemalt pool aastat, ma arvan, kuniks see inimene leitakse ja siis tema taustauuringud tehakse. See on väga pikk protsess, kuniks ta kongressi poolt kinnitatakse jne. USA suursaadik Eestis James D. Melville Jr teatas reedel oma sõpradele Facebooki kaudu edastatud teates, et astub ametist tagasi. Põhjusena tõi ta esile USA presidendi Donald Trumpi vastuolulised avaldused NATO ja Euroopa liitlaste aadressil.

https://sport.err.ee/84854/kolleste-rattamaraton-allan-oras-cupi-voitis-raido-saar

Kõlleste rattamaraton - Allan Oras Cupi võitis Raido Saar

Pühapäeval Põlvamaal Kõlleste vallas toimunud maastikurattavõistlusel II Kõlleste rattamaraton - Allan Oras Cup võidutsesid põhivõistlusel Raido Saar ja Janelle Uibokand.

Meeste põhisõidus järgnesid Raido Saarele Sten-Erik Ottender ja Vahur Valvas. Eelmise aasta võitja Caspar Austa pidi seekord leppima neljanda kohaga. Naistevõistlusel edestas Uibokand Ailen Mälgit ja Maila Kuusi. Võistluse raames toimus 55 km pikkune põhisõit, 30,5 km pikkune lühi- ja tõukerattasõit, noorte- ning lastesõidud. Rattureid soosis kuiv ilm, kuid lagedamatel kohtadel tegi rattasõidu raskeks kohati vali tuul. Kokku osales tänavusel Kõlleste rattamaratonil 280 osalejat. Võistlustulemused on leitavad aadressilt http://www.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16573&RId=3015.

https://sport.err.ee/1608277923/rekordite-murdja-bol-on-400-meetri-tokkejooksu-viinud-uuele-tasemele

Rekordite murdja Bol on 400 meetri tõkkejooksu viinud uuele tasemele

20-aastane Hollandi kergejõustikustaar Femke Bol hoiab olümpiamängude eel maailma hooaja edetabelis teist kohta ja on käesoleval hooajal püstitanud 12 uut rahvusrekordit. Tokyos on Bol olümpiadebütant ja medalipretendent.

Ühe korra karjääri jooksul riikliku rekordi ületamine on hämmastav saavutus. Ületada rahvusrekord ühe aasta jooksul 12 korda, on midagi hoopis muud. Täpselt sellise sooritusega on hakkama saanud hollandlanna Bol, kes on 400 meetri tõkkejooksu viinud täiesti uuele tasemele. 12 rahvusrekordi ületust ei ole kõik küll tehtud 400 meetri tõkkejooksus. Bol on rahvusrekordeid uuendanud kolm korda 400 meetri tõkkejooksus, viis korda 400 meetri jooksus sisetingimustes, kaks korda 400 meetri jooksus välitingimustes ning kuulus naiskondadesse, kellega püstitati 4x400 meetri teatejooksudes nii uus sise- kui ka välisrekord. 20-aastane Bol jooksis juuli alguses Stockholmis toimunud teemantliiga etapil aja 52,37. See tulemus tegi temast paremuselt neljanda kõigi aegade 400 meetri tõkkejooksja terves maailmas. Ometi ei taga see aeg käesoleva hooaja edetabeli juhtpositsiooni. Edetabeli esikohalt leiab Sydney McLaughlini, kes USA olümpiakoondise katsevõistlustel jooksis uueks maailmarekordiks 51,90. "Naiste ja meeste maailmarekord 400 meetri tõkkejooksus purustati ühe nädalaga. On hämmastav näha taseme tõusu ja et oma ajaga olen tänavu maailmas alles teine, mitte esimene. Muidugi tahaksin olla esimene, aga kuna 400 meetri tõkkejooksu tase on nii kõrge, siis arvan, et see on hetkel parim," ütles Bol. Boli tänavune suur läbimurre on sundinud teda oma eelseisvate olümpiamängude eesmärke ümber hindama. Tokyos toimuvate mängude aastane edasilükkamine tegi Bolist tugeva medalipretendendi. Teda on inspireerinud Hollandi kergejõustiku edu. "Ma arvan, et Dafne Schippersi läbimurre inspireeris paljusid Hollandi sportlasi. See tõestas, et oleme küll Hollandist, kuid suudame saavutada ka sprindis kõrgeid tulemusi," lisas Bol. Kuni 2019. aastani oli Bol keskendunud 400 meetri jooksule, kus ta pääses 2017. aasta U-20 Euroopa meistrivõistlustel poolfinaali. Esimesel aastal, mil Bol spetsialiseerus 400 m tõkkejooksule võitis ta kohe ka Euroopa U-20 meistritiitli ja võistles oma esimestel kergejõustiku absoluutklassi maailmameistrivõistlustel.

https://www.err.ee/1608180706/ka-soome-muudab-vaktsineerimiskava

Ka Soome muudab vaktsineerimiskava

Soome tervishoiuministeerium teatas, et valitsus muudab vaktsineerimise järjekorda. Rohkem keskendub uus kava piirkondadele, kus epideemia olukord on kõige hullem.

"Vaktsiinide sihtotstarbeline jagamine näeb ette, et Moderna ja kolmandik AstraZeneca vaktsiinidest jaotatakse nendesse haiglapiirkondadesse, kus viimase 14 päeva jooksul on diagnoositud vähemalt 100 koroonainfektsiooni 100 000 elaniku kohta," teatas YLE. Pärast riskirühmade ning eakate inimeste vaktsineerimist saavad ülejäänud inimesed vaktsiinisüsti vanuserühmade kaupa. Vaktsineerimist võivad nüüd läbi viia spetsialistide järelevalve all olevad arstitudengid. Õpilasel peab enne aga olema asjakohane vaktsineerimiskoolitus. Piirkondlike vaktsiinide eraldise muudatus kehtib kuni 31. maini. Soomes registreeriti viimase ööpäevaga 380 uut koroonanakkuse juhtu, suri kaks haigestunut, teatas reedel terviseamet. Esimese annuse koroonavaktsiini on terviseameti (THL) andmetel saanud 1 263 200 inimest.

https://www.err.ee/1021601/kolmandat-kuud-jarjest-sundis-tallinna-korterituru-hinnarekord

Kolmandat kuud järjest sündis Tallinna korterituru hinnarekord

Tallinna korteri ruutmeeter maksis detsembris keskmiselt 2153 eurot, mis on 11 protsenti kõrgem kui mullu samal ajal ning ühtlasi kõigi aegade rekord, edastas kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti tehinguülevaadetele tuginedes. Uus hinnarekord sündis kolmandat kuud jutti.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahter ütles, et hinnarallit veab uute korterite suur osakaal tehingutest. "Möödunud aastal osteti emotsioonide ajel mitmeid kallima otsa kortereid turuhinnast veidi kõrgema tasemega. Sellised ostud tehti reeglina ilma pangalaenuta ja omavahenditest. Selline trend iseenesest räägib üht-teist majanduse ja kinnisvaraturu kohta," rääkis Vahter. Vahter lisas, et möödunud aasta kordas tehingute arvu poolest 2018. aastat, mis viitab nõudluse stabiliseerumisele. "Koos majanduse üldise käekäiguga on ka järgmisel aastal oodata pealinna kinnisvaraturul kerget hinnatõusu. Liiga kõrged hinnad pole tegelikult kellegi huvides ning koos majanduse jahtumisega peaksid hinnad siiski ühel hetkel pidama jääma," prognoosis Vahter. Aasta viimasel kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1131 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 175 miljonit eurot, mis on 13,4 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ja 27,4 protsenti enam kui mullu detsembris. Detsembris müüdi Tallinnas 837 korterit, mis on 10,3 protsenti enam kui mullu samal ajal. Pealinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis kuuga 4,5 ning mullusega võrreldes 11,2 protsenti. Kalleim korter müüdi 600 000 ning odavaim 1000 euroga. Detsembris müüdi Tallinnas 33 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on viie võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 800 000 ning soodsaim 100 euro eest. Möödunud kuul müüdi viis elamumaa krunti, mis on novembriga võrreldes kuue võrra vähem. Kalleim krunt maksis 270 000 ning odavaim 35 000 eurot. Aasta lõikes kasvas Tallinna korteri ruutmeetri keskmine tehinguhind 2018. aastaga võrreldes 7,4 protsenti 1978 euroni. "Praeguseid trende vaadates võib öelda, et pealinna korter on hea investeering, ükskõik, millises linnaosas see ka ei asu. Kasvu on näha kõikjal ja mitmete kinnisvaraanalüütikute hinnangul ootab ees taas stabiilne kasvuaasta," ütles kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov. "Kunagine hirm, et kui hakatakse uusi kortermaju ehitama, siis nõukogudeaegsed magalad tühjenevad, ei ole realiseerunud." Kõige suurem ruutmeetri keskmine hinnatõus on maa-ameti andmetel möödunud aastal olnud väikeste korterite (30-41 ruutmeetrit) segmendis, küündides ligi 10 protsendi ehk 1980 euroni.

https://www.err.ee/941505/kaljuranna-efekt-riigikogu-kusitluses-ei-toota

Kaljuranna-efekt riigikogu küsitluses ei tööta

Marina Kaljuranna kõrge toetus europarlamendi valimistel ei oma märkimisväärset mõju Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetusnumbritele riigikogu valimiste küsitluses. Populaarseima parteina jätkab Reformierakond.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle sotsiaaldemokraatidele 10 protsenti valijatest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i kombineeritud omnibuss ja veebiküsitlusest. Seda on küll kahe protsendipunkti võrra enam kui aprilliküsitluses, kuid üle kahe korra vähem kui maikuu europarlamendi küsitluse kõrged 23 protsenti. Ehk Kaljuranna isiklik kõrge toetus sotside riigikogu toetusküsitlusele üle ei kandu. Riigikogu valimiste küsitluses on kõige populaarsem partei endiselt Reformierakond. Kuivõrd maikuus viis Turu-uuringute AS läbi nii omnibuss küsitluse kui ka veebiküsitluse, siis kahe uuringu koondtulemuses oli Reformierakonna toetus 27 protsenti (sellest omnibuss küsitluses 26 ja veebiküsitluses 29 protsenti). Teisel kohal koondtulemuses oli Keskerakond 20 protsendiga (sh omnibuss 22 ja veebiküsitlus 17 protsenti). Kolmandal kohal jätkas EKRE 17 protsendiga (omnibuss 18 ja veebiküsitluses Keskerakonna võrdselt 17). Isamaad ja sotsiaaldemokraate toetas koondküsitluses võrdselt 10 protsenti. Sealjuures oli Isamaa toetus omnibuss küsitluses 11 ja veebis üheksa, sotside toetus oli mõlema metoodikaga küsitluses 10 protsenti. Eesti 200 koondtoetus oli kaheksa protsenti, millest omnibuss küsitlus andis kuus ja veebiküsitlus 10 protsenti. Roheliste koondtoetus oli kolm protsenti, Elurikkuse Erakonnal ja Vabaerakonnal mõlemal üks protsent. Üksikkandidaati tahaks riigikogus näha kaks protsenti valijatest. Kolme võimupartei kogutoetus oli 47 ja kahel opositsioonis oleval parteil 37 protsenti. Keskerakond kaotab vene valijaid Suurimad erinevused ilmnevad traditsiooniliselt vastajate rahvuse pinnal. Eestlastest valijate seas on esikohal Reformierakond 31 protsendi suuruse toetusega ning teisel kohal EKRE 19 protsendiga. Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas on 13, Isamaal 12 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 11 protsenti. Muust rahvusest vastajate seas on esikohal küll kindlalt Keskerakond, kuid nende 52 protsendi suurune toetus selles vastajagrupis on oluliselt madalam kui riigikogu valimiste eelses ajal (70 protsendi ümber). Teistest parteidest omavad muukeelsete valijate seas rohkem toetust Reformierakond ja Eesti 200 - mõlemad 11 protsenti. Turu-uuringute AS viis ERR-i tellimusel omnibuss küsitluse läbi vahemikus 2. kuni 15. mai. Veebiküsitlus toimus 9.-14. maini. Omnibuss küsitlusele vastas 1010 inimest, veebiküsitlusele aga 1027 inimest.

https://www.err.ee/1208671/eksperdid-lennukid-vajavad-toole-naasmisel-taiendavat-hooldust

Eksperdid: lennukid vajavad tööle naasmisel täiendavat hooldust

Lennundusekspertide hinnangul vajavad koroonapiirangute tõttu pikalt seisnud lennukid ohtude vältimiseks tööle naastes täiendavat hooldust.

Reisipiirangute tõttu on lennureiside hulk tohutult langenud ning väga paljud lennukid on väga pikalt seisnud, vahendas BBC. Selle tulemusel on lennukite tööle naastes antud teada mitmest probleemist. Üheks probleemiks peetakse pilootide roostes oskusi. "Tööle naasevad inimesed, kes on üsna roostes, mis on suur probleem," ütles kindlustusfirma Aoni Aasia lennunduse juht Gary Moran. Rahvusvahelise lennutranspordi assotsiatsiooni (IATA) andmetel on sel aastal üks murettekitavamaid probleeme olnud kehvade maandumisviiside kasutamise kasv. Need võivad viia näiteks nn raskete maandumiste, maandumisrajalt väljasõitmiste või ka õnnetusteni. Ekspertide sõnul peaksid piloodid olema tööle naastes tavapärasest veel hoolikamad. "Lennuki juhtimine võib olla üsna tehniline. Kui sa pole seda tükk aega teinud, siis pole see kindlasti nagu jalgrattaga sõitmine," ütles lennundusajakirja FlightGlobal Aasia suuna peatoimetaja Greg Waldron. Ta lisas aga, et lennufirmad on sellest teadlikud ning on broneerinud pilootidele täiendavaid aegu lennusimulaatorites. Teine probleem võib olla hooldusvead. Seisvad lennukid läbivad tavaliselt rutiinse hoolduse selleks, et need oleksid lennunduse taastumisel lendamiseks valmis. Lennukitootjad annavad oma lennukitele kaasa ka väga detailsed juhised, kuidas neid hoiustada. Siiski on teatatud mõningatest probleemidest. Näiteks Euroopa Liidu lennundusohutuse agentuur (EASA) selgitas, et kasvanud on teated ebausaldusväärsetest kiiruse- ning kõrguseandmetest esimesel lennul pärast lennuki pikaajalist seismist. Mõnel juhul on õhkutõusmine ka edasi lükatud või lennuk on suundunud tagasi baasi. "Igal lennukil on oma spetsiifilised juhised hooldusteks, kuid neid pole kunagi tehtud nii suures ulatuses kui varem," ütles Greg Waldron. Mitmel juhul on kiiruseandmete probleemis olnud süüdi putukad või vastsed, kes on teinud pesa lennuki pitot ' torudesse, mida kasutatakse lennuki kiiruse mõõtmiseks. Waldroni sõnul on need probleemid lennunduses teada ning ta usub, et lennureisimine püsib siiski ohutu. Ta lisas samas, et praegusel juhul on lennukid pidanud seisma kauem kui varem ning mõnel juhul on tegemist ka päris uute mudelitega, mis tähendab, et võimalikud probleemid ei ole nii hästi teada.

https://sport.err.ee/867644/kasipalli-meistriliiga-neljas-voor-viib-kokku-lahikonkurendid

Käsipalli meistriliiga neljas voor viib kokku lähikonkurendid

Pärast Eesti karikavõistlustele pühendatud nädalat jätkuvad nüüd kolmel päeval mängud käsipalli meistriliigas. Kõik neljanda vooru kohtumised tõotavad põnevaid vastasseise. Viljandis lähevad kokku mullused medalistid Viljandi HC ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, liigaliider HC Tallinnat külastab tiitlikaitsja Põlva Serviti.

Täisedu kuue punktiga troonib Tallinn hetkel tabelitipus, Serviti ja Kehra vaid ühe silma kaugusel jälitamas. Põlva Coopil, Viljandil ja Aruküla/Audentesel on kaks punkti ning ühe viigi on tabelisse saanud HC Viimsi/Tööriistamarket ja SK Tapa. Meistriliiga voor algab juba teisipäeval kui euromängudeks valmistuv HC Tallinn võõrustab Servitit. Mullu kohtusid need meeskonnad kolmes erinevas sarjas koguni üheksa korda ning alati väljusid võitjana põlvalased. Suurima ülekaaluga võitis Serviti korra 24 väravaga, kõige lähemale pääsesid pealinlased kui leppisid neljaväravalise kaotusega. Viljandi ootab tagasi Hapalit, Kehra Jankovskit Kolmapäeval põrkuvad sel hooajal esmakordselt kevadel vastavalt pronks- ja hõbemedalid võitnud Viljandi HC ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Needki kaks meeskonda kohtusid mullu üheksa korda, millest mulgid võitsid ühe, kehralased aga kuus mängu ning kahel puhul lepiti viiki. Kevadise poolfinaalseeria võitis Kehra mängudega 3:0. "Kehra on selgelt vaeva näinud erinevate positsioonide täiendamisega ja paberi peal tundub neil tugevam võistkond kui meil," hindas Viljandi peatreener Marko Koks. "Aga meeskondlik koostöö pole neil kindlasti veel nii hea kui nad sooviksid, nii et loodame seda ära kasutada. Eriti arvestades, et meie endi esitused on viimastes mängudes pidevalt paranenud." Väga noore koosseisuga Viljandil tähistasid mitmed pallurid nädalavahetusel B-klassi karikavõitu ja Koks tajub noorte arengut: "Selgelt on näha, et meeste mängud Eesti ja Balti liigas on poistele enesekindlust juurde andnud. Koormust saavad nad palju, aga noored mehed taastuvad kiiresti." Kodumeeskond loodab oma ridadesse tagasi saada näpuvigastusest paraneva Andrei Hapali, samas kui Kehra poolel peaks naasma Dmõtro Jankovski. "Ta oli reievigastusega kolm nädalat eemal ja tundsime temast puudust. Meil on tagaliinis head valikud, aga pidevalt on keegi mingil põhjusel puudu," lausus Kehra peatreener Kaupo Liiva, kellele kolmapäeva eel teevad muret Janar Mägi ja Indrek Normaku haigestumised. "Veidi räsitud see koosseis meil on hetkel," tunnistas Liiva. "Viljandi on nagu meiegi hooaja eel kõvasti muutunud, aga viimastes mängudes tõestanud, et noored saavad hakkama küll. Meil on selja taga kolm kaotust tugevate vastaste vastu, aga oleme viimastel päevadel rõhunud mentaalse poole peale ja hoiame pea püsti." Tapal leiab aset põhimõtteline vastasseis Neljapäeval kohtuvad küllaltki põhimõttelises vastasseisus SK Tapa ja Aruküla/Audentes. Mullu vastavalt 8. ja 7. kohaga leppinud meeskonnad on tänavu kõigile tugevat vastupanu osutamas. Eelmisel hooajal sai Tapa kodusaalis võidu ja viigi, ent kaotas mõlemad mängud võõrsil. Tasavägisust on nüüdki oodata, eriti kui mullu jäi väravate vahe nelja mängu peale +1 arukülalastele. "Tundub, et oleme õigetel rööbastel. Iga mänguga läheme pisut paremaks. Ettevalmistustsükkel jäi natuke lühikeseks, aga saime kohati hästi vastu HC Tallinnale ning Viimsi-mängu pidanuksime võitma," vihjas Tapa peatreener Elmu Koppelmann eelmises voorus tehtud 27:27 viigile HC Viimsi/Tööriistamarketiga. "Kaitseväes olevate meeste puudumisel tõstavad noored pead ja olen meeldivalt üllatunud nii mõnegi pingilt tuleva palluri liidriomadustest. Küllap oleme Arukülaga võrdsed vastased, aga kodusaalis lähme kindlasti võitma. Tähtis on mänguks valmisolek ja enesekindlus," lisas Koppelmann. "Eks kindlasti ole põhimõtteline lahing, mullugi olime ju väga võrdsed," lausus Aruküla/Audentese peatreener Martin Noodla. "Viimati karikamängus Viljandi vastu põlesid poisid läbi, ilmselt pärssis võidusoov. Aga neljapäeval ei näe ühtegi põhjust, miks me ei peaks võitma ja punktide hankimise suhtes on mängud Tapaga ilmselt mõlemale väga tähtsad." Põlva Coop võõrustab neljapäeval Mesikäpa hallis HC Viimsi/Tööriistamarketi meeskonda, keda mullu nii kodus kui võõrsil – vastavalt kuue ja nelja väravaga – võideti. Viimsilastel on tänavu tabelis vaid viigipunkt Tapaga, kelle Coop omakorda 17 väravaga alistas. Lisaks jäid noored põlvalased ühe tabamusega alla Kehrale. Meistriliiga 4. voor: 9.10. 19.00 HC Tallinn – Põlva Serviti 10.10. 19.00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 11.10. 19.00 Põlva Coop – HC Viimsi/Tööriistamarket 11.10. 19.00 SK Tapa – Aruküla/Audentes

https://www.err.ee/832429/suri-olumpiavoitja-mait-riisman

Suri olümpiavõitja Mait Riisman

Neljapäeva õhtul suri Moskvas 61-aastaselt 1980. aasta olümpiavõitja, veepallur Mait Riisman.

Riisman kurtis valu südames ja viidi Moskvas haiglasse. Sealt lubati ta peatselt aga koju, kus teda tabas müokardiinfarkt, vahendas life.ru. Olümpiavõitja poeg George Riisman ütles, et isa surnukeha tuuakse Eestisse ja maetakse Tallinnasse tema vanemate kõrvale. 1976. aastal võitis Riismann koos meeskonnaga Euroopa karika. 1978. aastal arvati Riisman NSV Liidu koondisse. 1979. aastal tuli esmakordselt NSV Liidu meistriks, kokku on ta tulnud NSV Liidu meistriks neli korda. 1980. aastal tuli Mait Riisman olümpiavõitjaks. 1996–2004 oli ta Moskva Dünamo veepallimeeskonna peatreener, meeskond võitis Euroopa riikide karikavõitjate karika (2000) ja tuli Venemaa meistriks (1998, 2000–2002). Aastatel 1997-2000 oli ühtlasi Venemaa veepallikoondise teine treener. Aastal 2001 valiti Moskva Dünamo veepalliklubi presidendiks ja peadirektoriks. 2005. aastal sai Riisman Venemaa veepalliföderatsiooni treenerite nõukogu esimeheks. Ta on teinud kaastööd Eesti ja Venemaa spordiväljaannetele.

https://sport.err.ee/1608302472/em-iks-valmistuv-eesti-vorkpallikoondis-peab-kontrollmange-soomega

EM-iks valmistuv Eesti võrkpallikoondis peab kontrollmänge Soomega

Koduseks Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks valmistuv võrkpalli Eesti rahvusmeeskond peab sel nädalal kolm kontrollkohtumist Soomega. Põhjanaabreid võõrustatakse 11. ja 12. augustil kell 16.00 ning 13. augustil kell 11.00.

Et pidurdada koroonaviiruse levikut ja tagada koondise maksimaalne kaitstus enne kodust EM-i, on kõik mängud publikule suletud. Peatreener Cedric Enardi kasutuses on nendeks kohtumisteks 17 mängijat. Peatreener ütles, et viimane ettevalmistusperiood on kulgenud soovitult. "Alustasime rahulikult, liigume edasi samm-sammult, et mitte üle forsseerida ja saada aimu, millises seisus mehed on. Vigastustega hädas olnud meeste osas püüame eriti ettevaatlikult tegutseda, aga algus on olnud hea," kommenteeris juhendaja alaliidu pressiteate vahendusel. "Ootan väga, et saaksime end kuus kuue vastu mängulises olukorras proovile panna nii-öelda päris vastasega, mitte omavahelises mängus. Ootan meestelt juba praegu õiget meelestatust ja võitluslikkust, et septembri alguses oleks kõik nii nagu vaja. Mängudes kasutan kõiki 17 meest, mõistagi arvestan igaühe hetkeseisuga." Rahvusmeeskonna koosseis mängudes Soomega: Sidemängijad: Kert Toobal, Robert Viiber, Renet Vanker Diagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan Temporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits, Henri Treial Nurgaründajad: Robert Täht, Kristo Kollo, Märt Tammearu, Albert Hurt, Karli Allik Liberod: Silver Maar, Johan Vahter, Rait Rikberg Kontrollmängud enne EM-finaalturniiri: 11. august kell 16.00 Eesti – Soome 12. august kell 16.00 Eesti – Soome (ametlik kontrollmäng) 13. august kell 11.00 Eesti – Soome 26. august kell 16.00 Eesti – Hispaania 27. august kell 17.00 Eesti – Hispaania 28. august kell 16.00 Eesti – Hispaania (ametlik kontrollmäng)

https://www.err.ee/553768/usa-lennufirmad-paigutavad-zika-viirust-kartvad-tootajad-umber

USA lennufirmad paigutavad Zika viirust kartvad töötajad ümber

USA lennufirmad United ja Delta pakuvad võimalust paigutada ümber lennutöötajad, kes kardavad Zika viirusesse nakatumise pärast reisidel Ladina-Ameerikasse ja Kariibidele, teatasid ettevõtted.

United ütles 28. jaanuaril saadetud sisedokumendis, et last ootavad pardateenindajad ja ka need, kes kavatsevad rasedaks jääda, võidakse paigutada ümber teistele lennuliinidele, et vältida Zika viirusest mõjutatud regioone, vahendas Reuters. United Continental Holdings Inc pressiesindaja Charles Hobart ütles, et samasuguse võimaluse on lennufirma pakkunud välja ka pilootidele. Delta Air Lines Inc on lubanud lennusaatjatel ja pilootidel vahetada tööülesandeid alates 17. jaanuarist. Pressiesindaja Morgan Durranti sõnul on siiani otsustanud reise vahetada väike hulk töötajaid. "Me muretseme oma töötajate tervise pärast. Olukord muutub väga kiiresti ja on tähtis, et uuendused jätkuksid," kommenteeris lennuteenindajate assotsiatsiooni president Sara Nelson. Ta lisas, et lennufirmad vastavad praegu töötajate hirmudele kiiremini kui näiteks Ebola puhangu ajal 2014. aastal. Lennufirmade ja hotellikettide sõnul on praegu aga liiga vara öelda, kas Zika levik mõjutab ka broneeringuid. Samas United ja Delta pakuvad välja raha tagasi maksmist lendude puhul, mis lähevad viirusest mõjutatud piirkondadesse. Reisikorraldajate sõnul on aga last ootavad pered taganenud n-ö viimastest reisidest enne lapsevanemateks saamist ning muutnud oma reisiplaane.

https://sport.err.ee/87701/madjeri-koolitus-voeti-eestis-hasti-vastu

Madjeri koolitus võeti Eestis hästi vastu

Juuni keskel väisas Eestit maailma läbi aegade parimaid rannajalgpallureid Madjer (Portugal), kelle koolitusel osales 28 potentsiaalset rannajalgpallitreenerit.

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) eestvedamisel Tallinnas toimunud FIFA koolitus vältas viis päeva. Koolituse läbiviija Madjer kiitis osalejaid laia teadmistepagasi eest ning kiitis Eesti kiiret rannajalgpalli arengut. Koolitusest võttis osa ka Eesti rannajalgpallikoondise juhendaja Rando Rand, kes jäi õpituga väga rahule. „Lisaks muule põnevale infole oli kindlasti tegu hea ajastusega, sest saame koondise tegemistes veel üht-teist muuta ja Eesti liiga on alles algamas. Kuulata maailma parimat rannajalgpallurit rääkimas andis kõigile kindlasti motivatsiooni tulevikuks juurde,“ arvas Rand. Rand lisas, et Madjerile ei meeldinud vaid teooriat edasi anda, vaid ta tahtis, et kõik aktiivselt seminaridest osa võtaksid. „Nii-öelda klassipingis me kogu aeg istuma ei pidanud. Ta tahtis, et me näitaksime oma teadmiseid ja küsiksime julgemini. Lisaks anti meile huvitavaid ülesandeid, sest ta tahtis näha, kuidas me neid lahendame.“ Eesti koondise peatreener sõnas, et Madjer näitas, kuidas rannajalgpall mängitakse. „Sisu poolest saime informatsiooni erinevate nüansside poole pealt. Lisaks oli tähtsal kohal videoanalüüs, mis andis palju juurde,“ ütles Rand. Madjer külastas Eestis olles ka suvepealinna Pärnut, kus kohtus sealse linnapea Romek Kosenkraniusega. Tallinnas olles kohtus tituleeritud rannajalgpallur Eesti Olümpiakomitee asepresidendi Jüri Tammega. Eestist osales koolitusel 25 inimest 12-st erinevast rannajalgpallimeeskonnast. Lisaks haarasid võimalusest kinni külaline Norrast ning kaks Soome saali- ning rannajalgpalli ametnikku. Koolituse teooria leidis aset EJL-i pressikeskuses A. Le Coq Arenal, praktika läbiti Nõmme Spordikeskuses.

https://novaator.err.ee/1608140371/anna-verschik-mitmekeelsus-on-sama-vana-kui-keel-ise

Anna Verschik: mitmekeelsus on sama vana kui keel ise

Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik kirjutab, et vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende keelt, on ülimalt loomulik.

Kuigi võib tunduda, et mitmekeelsus on iseloomulik just viimasele ajale, pole see nii. Ilmselt on mitmekeelsus sama vana, nagu keel kui selline, sest vajadus suhelda naabritega ja mingil määral osata nende keelt, olgugi, et väga algelisel tasemel, on ülimalt loomulik. Mitmekeelsus ei tähenda seda, et kõiki keeli osatakse võrdselt või ideaalselt. USA keeleteadlane Joshua Fishman märkis kunagi, et pole teada, kas võrdne oskus on võimalik, ja seda mitte sellepärast, et hiljem omandatud keel on tingimata nõrgem, (see võib olla nii, aga ei pruugi), vaid sellepärast, et inimene ei vaja mitut keelt täpselt samas funktsioonis. Samuti ei tähenda mitmekeelsus mitme keele omandamist varajases lapsepõlves või et identiteet oleks seotud kõigi keeltega, mida osatakse. Tänapäevased definitsioonid rõhutavad, et mitmekeelsus on võime kasutada mitut keelt, mitte midagi muud. Väga näitlik on nn kolme kohaliku keele mõiste, mis oli meil levinud enne okupatsioone. See hõlmas oskust suhelda eesti, saksa ja vene keeles. Kirjanik Dagmar Normet meenutab: "Kolme keele nõue kehtis ka kinos. See aga tähendab, et subtiitrid olid nii eesti kui ka saksa ja vene keeles ning asusid mitte ainult pildi all, vaid katsid peaaegu poole ekraani. Filmi jälgimine nõudis teatavat vilumust: tuli lugeda teksti ning samas ära arvata, mis võiks peituda pildil seda katvate subtiitrite taga 1". Eesti Vabariigis kehtis juba varakult reegel, et kõik õpivad koolis vähemalt kahte keelt lisaks oma emakeelele. Analoogne olukord oli ka Lätis ja Leedus, ja seda kõike ammu enne praegust Euroopa valemit "emakeel pluss kaks". Siin tuleb märkida, et oleks hea, et need "pluss kaks" ei oleksid ainult suure levikuga keeled, nagu inglise, saksa ja vene, kuigi mõne "suurkeele" oskuse olulist ei eita keegi, vaid ka mõni vähem levinud keel. Tihti arvatakse, et teiste keelte mõju on oht keele kestlikkusele. Siin tuleb eristada kahte tahku. Esiteks, laenud ja teiste keelte mõju ei ohusta keelt. Ajalooliselt vaadates on igas keeles üsna palju võõrast, ainult et tänapäeva kasutaja seda enam ei märka, sest kunagised uuendused on saanud omaks. Igapäevased sõnad nagu "tool" ja "kauss" on laenatud, sama puudutab ka mitmeid püsiväljendeid ("hoidma nagu silmatera", "oma seitsme asjaga") ja konstruktsioone (tegusõnad nagu "üles kirjutama"). Teine asi on aga soov keelt kasutada, mis ei ole kuidagi seotud sellega, mis toimub keele sõnavaras ja struktuuris. Muidugi võib igaüks ise otsustada, kas üks või teine keel on talle oluline. Keelevahetuse põhjused on seega sotsiaalpsühholoogilised, näiteks arvatakse, et pole vaja keelt X, sest seda oskavad vaid vähesed, aga keelt Y oskavad kõik. Õnneks ei arva sugugi kõik nii. Viimasel ajal lisaks keeleideoloogiatele ja hoiakutele uurivad keeleteadlased ka seda, mis toimub mitmekeelsetes peredes. Sellega tegeleb suhteliselt uus keeleteadusharu, perekonna keelepoliitika uurimine. Tavaliselt hinnatakse aktiivset ehk produktiivset oskust, s.o võimet rääkida ja kirjutada, samas passiivsest ehk retseptiivsest oskusest räägitakse vähem. Olukord aga muutub, nüüd uurivad mitmed teadlased ka retseptiivset keeleoskust. On arusaadav, et aktiivne oskus on parem, kuid passiivnegi ei ole täielik null: keelekasutajal on mõningane ettekujutus teise keele süsteemist. Nõnda võidakse avastada, et enese teadmata suudetakse aru saada mõnest sugulaskeelest või juba õpitu keele sugulaskeelest. Näiteks on selgunud, et mitmed eestlased suudavad lugeda ukraina keeles vene keele oskuse baasil. Ka sellele võiks tähelepanu pöörata ja õpetada nt gümnaasiumis võtteid, kuidas lähedasest sugulaskeelest aru saada. See arendab keelelist teadlikkust ja aitab keelemaailmas paremini orienteeruda. Keeleteadlane Suzanne Romaine märkis kunagi, et oleks veider, kui ilmuks raamat pealkirjaga "Ükskeelsus", sest vaikimisi arvatakse, et ükskeelsus on tavaline ja mitmekeelsus mitte, kuigi asi on täpselt vastupidi: enamik maailma elanikest on mitmekeelsed. Hoopis mitmekeelsus on loomulik. See ei tee kedagi paremaks või õnnelikuks, aga annab üsna palju ja mitte ainult praktilises mõttes: õppides või lihtsalt pannes tähele teisi keeli enda ümber, täiustub inimene kognitiivselt, omandab uusi malle ja kombinatsioone. Areneb keeleline loovus, mis toob keelekasutajale rõõmu ja tekitab heaolutunde. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi ja nooremteaduri Andra Küti juhtimisel valmis teaduse populariseerimise projekt, kus Tallinna ülikooli teadlased räägivad põnevatel keele ja kirjanduse teemadel. Anna Verschiku video: 1 - D. Normet, Avanevad uksed, Tallinn, 2001, lk. 75 !</>

https://sport.err.ee/242867/video-keilas-teeb-comebacki-rahvusvaheline-voitlusspordiuritus-fightland

VIDEO | Keilas teeb comebacki rahvusvaheline võitlusspordiüritus Fightland

23. veebruaril toob Moisar Promotions võitlusspordi fännide ette tagasi kõrgetasemelise Fightland võitlusspordiürituse, kui Keila Tervisekeskuse vallutavad Eesti parimad võitlussportlased, kelle hulgas ka Moisar, Karlson ja Themas.

Seekordne üritus on äärmiselt eriline, sest tegemist on Fightland ürituse comebackiga - näha saab nii K-1 kui ka profipoksi reeglite järgi toimuvaid matše. Õhtu tõmbenumbrid: RAIN KARLSON vs PAVEL BATURA [PRO BOXING – 4x3min] Esmakordselt tuleb väikelinna üritusele suur profipoksi matš, kus Rain Karlson astub üles Pavel Batura vastu kaalukategoorias kuni 91 kg. HENDRIK THEMAS vs VAIDAS VALANCIUS [K1 – 3x3min] Teiseks saame näha Eesti tõusvat tähte Hendrik Themast mõõtu võtmas Vaidas Valanciususega K-1 reeglite järgi toimuvas matsiš kaalukategoorias kuni 77kg. Themas on kõik viimased matšid lõpetanud enneaegselt, siiani pole suutnud meest keegi takistada. Tema vastaseks on Leedu sportlane Valancius, kes on pärjatud mitme Leedu amatöörtiitliga. Vaidasel on kogemused ka suurel areenil, nimelt on mees pidanud mitmeid matše KING OF KINGS (KOK) võitlusspordi organisatsioonis. MIRKKO MOISAR vs CRISTIAN DOREL [K1 – 3x3min] Õhtu peamatšina saab võitlemas näha Mirkko Moisari kolmekordse KOK meistri Cristian Doreli vastu. Matš toimub K-1 reeglite järgi kaalukategoorias kuni 73 kg. Ehkki Moisar vs Dorel matš peaks aset leidma suuremal areenil, on Keila rahval hea meel kõrgetasemelist üritust oma linnas näha. Mõlemad mehed on väga hea kogemusega ning tugeva ja jõulise tehnikaga. Oma tantsude ja trikkidega vürtsitavad õhtut kaunid TTÜ Tantsutüdrukud, kes on mitmekordsed Eesti ja Baltimaade meistrid.